All hail Plankton!

Ehk siis head vanaaastalõppu!

mis mul on öelda

Iga kord, kui mu pleierist tuleb The Stooges'i I Wanna Be Your Dog siis ma lihtsalt kuulan alguse ära, sest see riff on introna väga heavy ja äge. Siis jätkan aga ma laulu kuulamist puhtalt selleks, et kuulda Iggyt laulmas "Come on!"
Tegelt olen seda juba liiga palju kuulnud

Kui olla Place'i vastas, siis see parempoolne jääkuhi raekoja platsil näeb täpselt välja nagu kokkuvarisenud vana torn.

uued punased Zig-Zag paberid on ägedad.


haiku Monty Pythoni Pühast Graalist:

Your mother was a

hamster and your father smelt

of elderberries!

- french taunting

hold on

Dead people do not sleep. Ghosts do not dream. I dreamt I was a ghost. All the emotions felt like fading. I was in a haze of yesterday's people. Nothing fun about it. The confrontation was a horror (Sass ütleb: "Mamma, ma olen siin pööningul," ja mina ütlen: "Aga mamma, mina olen ka siin."). I awoke the moment I had proof of my situation, realising it was wrong - I do not want to be like this. Couldn't sleep again. Couldn't be in the dark, either. I looked at my phone to see what time it is. Just to check wether it was close to 6:66. It was just a few minutes past the time (7:10).

My spirit was bound to a butterfly with a red tail. A terrible beast, although inconspicuous and small. They went out to look for it and kill it. With this feeling of hope I awoke.

karmavõlg koos intressiga toob mu tagasi konksu otsas ussina

Rääkisime eile Allariga Vatikanist (praegune paavst ja Darth Sidius, nagu kaks tilka vett) ja selle mõjust. Katoliiklik Vatikan on kõige suurem abortide ja stem cell research'i (ma ei tea, kuidas seda eesti keeles öelda, looteraku uuringud?) vastane vist terves maailmas ja näiteks USA-s on stem-cell uuringud selle tõttu väga komplitseeritud.

Millega on tegu?
Abordi korral on võimalik 2-nädalaselt lootelt võtta teatud rakke, siirdada neid teisele inimesele ning need rakud arenevad just vajaolevateks uuteks rakkudeks, kui asja ülelihtsustada.

Vatikani religioosse arusaama järgi on see moraalselt kuri ja vale. Ent kui katoliiklus võtaks omaks karma-teooria nii, nagu hindud seda teevad...

Ema, kes soovib aborti, ei soovi saada last - laps koormaks teda, nii majanduslikult, emotsionaalselt kui ka (veel midagi). Seega, kui ta sünnib, pole tal reeglina ilusat lapsepõlve oodata, teda ootab ees elu kõige karmim pool. Seega on see hing eelmises elus palju halba karmat kogunud, eksole.
Nüüd aga saab see hing, ilma igasuguste kannatusteta, oma karmavõlga kergendada - tema ihu tervendab teisi, ta teeb head! Võib-olla ta peab veel mitu korda ümber sündima "stem-cell beenina", ent kokkuvõttes ta lihtsalt kustutab oma karma võlga kõige mugavamal viisil, mida üldse ette saab kujutada.

Peale pragmaatilise kasu oleme ka moraalselt juba teemat kallutanud.

i wanna eat chocolate

Kui haige jalaga lind

kord inimeseks saab,

jääb taeva alla ta lend

nagu vikerkaar.

-InBoil


Üliõpilasi on kolme sorti: need, kes teavad, mida nad teevad, need, kel pole aimugi ja siis nende kahe vahel sellised nagu mina - on küll aimu, mida tahaks teha ja kuhu jõuda, aga see, mida praegu õpin, ei vii sinna päris välja. Ja mõnikord tekib kadedus nende suhtes, kel tõesti on sihid paigas ja õpivad just oma eesmärkide suunas. Neil hetkedel ei mängi üldse rolli arusaam, et mina nende sihtidega ei lepiks ega neid tahaks - ta on ikkagi leidnud omale tee!


Käisime eile hip-hop lounge'is nimega Da Joint. See avati paar nädalat tagasi (vist) ja asub Tiigi pargi kõrval, seal kus varem oli Töö Juures. Ma räägin seda, sest nende tüüpide reklaamistrateegia on kohe väga hädine olnud, aga see koht on mõnus. Eile kuulasime mingit rootslast räppimas (Osten af Mozzarella) ja täna on seal väikses hubases urkas Põhjamaade Hirm. Ma ei tea, kas asi ongi seda tüüpi inimestes või milleski muus, aga seal oli eile ka väga vaba õhkkond - mõnes teises Tartu pubis-kohas pole ma enam pikka aega tundmatute inimestega niiviisi sõrbalikult suhelnud. Võib-olla tuleb see sellest, et see koht on siuke noveliteet ja uudsus teeb inimesed veidi ärksamaks, aga ma arvan, et seal oli midagi muud veel peidus. Allarile, Velile ja Kaile meeldis seal ka, me lähmegi täna uuesti.


Napoleoni kommentaarid Robert Fultoni aurulaeva plaanist:

"You would make a ship sail against the wind and currents by lighting a bonfire under her deck? I have no time for such nonsense."

mängust "that makes me think about"

Kui juba kord proovime võtta kõige suvalisemaid objekte ja neis leida sarnasusi - ma mõtlesin moest ja veest. Mood on tegelt päris suur sõna, sinna sisse mahub nii kommertsmaailma üritused muuta maailm naljakaks kui ka subkultuursed filosoofilised arusaamad, siis veel muusika, vanus, poliitika ja muu. Tegelt mitte et need kõik sõnad mahuvad ära mõistesse "mood", pigem vastupidi - iga asi loob moe oma näo järgi. Minu meelest üks kõige naljakam mood oli 90-ndate päris algus (mõni aasta) USA läänerannikul, selline alternatiivliikumine. Nende lauluks oli näiteks George Michaeli versioon laulust Papa Was A Rolling Stone ja neil olid pikad afrolikud patsid ja baggy jeans ja valged ülepikad särgid ja siis oli neil veel bänd Milli Vanilli. Ja kuigi me mõningate moestiilide üle tänapäeval naerame ja häbeneme (Milli Vanilli, kamoon), siis enamus neist on siiamaani elujõulised. 60-ndate värvilised hipiriided on mõnede meelest ägedad, punk-riietus pole kuhugi kadunud, disko flirdib mainstream'iga siiamaani. Hell, isegi viisakaid meestekübaraid on võimalik tänavapildis näha.

Ma arvan, et mood on nagu üks suur laine, mis vuhiseb aina edasi ja seisma ei jää, aga veidi vett jääb ikka maha ja kunagi saab sel lainel ehk jõud otsa ning siis on meie ees suur-suur suur valik sotsiaalseid identiteete ja stiile, kus igaüks on oma väikse grupiga identiteedi loonud. Ja see pole pealiskaudne värviliste sulgede kandmine - inimene käib riides nii, nagu tal on mugav ja nagu ta maitse ütleb, ning see on osa ta identiteedist. See mitmekülgus ainult laieneb (goth ja emo on erinevad, grunge-tüübid ja metalmehed on erinevad, dressarid ja geelipoisid on erinevad etc.) ning üha rohkem erinevad stiilid ka segunevad omavahel. Elektro-punk-rastamees või emo-disko-ossmees (ossid pole ju kuhugi kadunud) või you name it.

Mulle meeldivad ketsid. Nendes tunnen ma ennast loomulikuna ja kehaliselt vabalt. Pükste osas eelistan velveteid, teksased ei meeldi mitte üldse, ja mu punane hoody on ka päris sentimentaalse väärtusega juba. Mu isa kommenteeris mu riietust tõdemusega, et see paistab nii loomulik, et seda üldse ei märkagi.


Genetically modified emotions, how about that? Freaky!

What you wanna do?I don't know, what you wanna do? What do you want?

Väike edasiarendus üleeelmisele sissekandele...

Me võime leida palju sarnasusi pleieri käsitlemisel spagettide söömisega. Seda muidugi eeldusel, et meie käsutuses on piisavalt moderne riistvara (spagettidel peab olema juures kaste koos hakklihaga või midagi ja pleieril peab olema shuffle võimalus). Tavaliselt serveeritakse spagetid nii, et spagetid ise on allpool ja kaste on pealpool. Niiviisi süües võin ma iga kahvlitäie omadusi ise luua. Tavaliselt veidi spagette ja veidi kastet ja üks lihatükk minu puhul. Sel puhul on alati võimalus, et kui suutäiega kaasnes liiga palju kastet, võib puhast spagetti veidi peale võtta. Terve söömaaja vältel kontrollin ma materjali vahekorda.
Teine võimalus on, et me ei viitsi või ei taha ise iga suutäit luua ning lihtsalt segame spagetid ja kaste omavahel. Söömaprotseduur töötab nüüd shuffle-baasil. Me leevendame oma kohustust iga suutäis valida ning pigem, veidi laisemalt, pistame suhu mis sest segust välja tuleb. See lisab toidule salapära - kes teab, mis järgmine kahvlitäis endaga kaasa toob! Ent sel on ka puudujääke. Näiteks kui ma keeran oma portsjoni segi, jääb mul tavaliselt põhja päris palju hakkliha, mida üksi süüa pole enam eriti meeldiv. Ja kastet jääb ka palju rohkem üle.


Kas keegi veel mäletab seda laulu... See oli päris mitu aastat tagasi, kui Iisrael oli kaks-kolm korda järjest võitnud Eurovisiooni (poliitilistel põhjustel, kahtlemata). Siis järgmine aasta esindasid neid mingi grupp noori, laulu nimeks oli vist "Be Happy!" Selle üle tehti nalja ja tõenäoliselt vastaski see tõele, et terve rahvus teadlikult valis kõige idiootsema laulu, et ometigi mitte enam võita (Eurovisiooni korraldamine on ju kulukas - viimasel korral kinkisid nad selle õiguse Egiptusele suhete parandamiseks. Muidugi, miks korraldatakse Eurovisiooni Aafrikas, on juba teine küsimus. Ehk peaks laskma ka Iraagil ja Afganistaanil osaleda? Võib-olla see kuidagi leevendab neid pingeid, mis viimasel ajal tekkinud on).
Ma mäletan, et olin Abrukal ja kogemata nägin neid telekast esinemas. Vaatasin minuti, naersin ja lahkusin ning rohkem pole selle lauluga kokku puutunud. Ent see on mul siiamaani meeles ja every now and then hakkan ma ilma mingi põhjuseta laulma "Ooo-oooo-oo, be happy!"
Ma kahtlustan, et see laul jääb mulle pähe terveks eluks ja isegi 68-aastasena avastan end ikkagi kellelegi seda rumalust laulmas.

grow up

Käisin kaksteist aastat koolis ja praegu ülikoolis. Kogu selle aja mulle räägiti ajaloo suurkujudest, kelle teod või isiksus on olnud niivõrd võimsad, et on olnud väärt mäletamist. Shakespeare, Caesar, Darwin, Newton, Homeros jne - nad on kõik mu lapsepõlve akadeemilised kaaslased, pidevad eeskujud ja sõbrad. Kas pole siis loomulik, et lapsel tekib alateadlik soov ka ise kunagi saada samasuguseks suurkujuks? Mitte isegi lihtsalt soov, vaid lausa teatud sorti veendumus. Raamatust loeb ta küll tavainimese elust, ent peamiselt austab ta ikkagi kirjanikku ning seda, missuguse teosega ta hakkama sai! Tahaks ka ise kunagi midagi siukest kirjutada... Või filmi vaadates - näitlejad küll mängivad tavainimesi, ent austad neid just nende ande ja hiilgava näitlejatöö pärast. Tänapäeval on veel see kuulsusefetiś, tabloidistaarid, kes pole isegi oma kuulsuse jaoks midagi enneolematut korda saatnud (on lihtsalt mingist reality show'st osa võtnud näit). Nooruses on inimesel tunne, et kõik teed on ta ees avatud ning ta võib hakkama saada kõigega ja ehk selle tõttu noored ongi niivõrd rõõmsameelsed ja energilised. Võib-olla on üheks täiskasvanuks saamise murdepunktiks see hetk, kui inimene mõistab, et temast saab ikkagi tavaline inimene, kel pole mingeid geniaalseid oskusi.

tech

Ma leian, et oleks väga hea, kui ma saaksin oma pleieriga teha sellise triki...

Panna oma laulud kahte erinevasse gruppi, nii et ma saan neile kahele panna erinevad setting'ud - näiteks grupis A tulevad failid õiges järjestuses, grupis B aga on peal shuffle. Seejärel veel saaksin panna pleieri tööle nii, et kogu aeg laulud vahelduksid - A, B, A, B jne. See on kasulik näiteks, kui ma olen pannud pleierisse mingisuguse audiobook'i. Siis ma saan selle panna gruppi A, kus failid tulevad õiges järjekorras, ent iga peatüki vahele (vahelduseks) tuleks üks laul (grupp B), mis aga töötaks shuffle'iga, sest laule on niikuinii palju ja mulle lihtsalt meeldiks nii, see oleks äge.
Huvitav, kas taolisi pleiereid on juba olemas (või kas üldse mõne muusikaprogrammiga seda teha saab)?

Hetkel olen ma pannud pleierisse Hunter Thompsoni Fear and Loathing in Las Vegas, mis on segamini teiste lauludega ja tulevad erinevad väiksed tükid raamatust. See on mu jaoks lõbus, lihtsalt kaootiline lähenemine väga kaootilisele raamatule, ent kuna film on mul juba peas, siis tunnen ma kohe iga lõigu ka ära. Samas soovin ma, et poleks filmi vaadanud üldse, nii oleks selline kuulamiskogemus palju sürreaalsem.

glum

:(>

Here is a house with a roof. It's a happy house, so he's smiling. And he's happy because he has two tiny legs.


A man is always torn into solitude by choice of love for a woman and love for God.

That phrase is wrong (I suspect), but it's been rolling through my head for months now and I just need to get it out of me.


YouTube sai just hakkama laiahaardelise live-programmiga (eile?12 tundi tagasi? hiljuti). Ma saan aru, et Eesti meedias sellest ei räägita, pole meie asi. Aga isegi Wikipedia uudistes pole sellest sõnagi märgitud, kuigi tegu oli ju siiski päris huvitava uue asjaga. Oot, las ma kontrollin Delfit ka. Ei. Pealehe sõnaotsing ei andnud "you" peale ühtegi tulemust.

haiku

Kinni jäin, ära
ei saa, istun ja vaatan
lume kuhjumist

a dessert of smell

Randall Flabber-Don told me this morning that my hair look blue and so I shaved them off. I've been having these dreams about a purple sun that turns all the animals into humorous literates and I guess this radiates from my head upwards. so, once more, I feel tired of being. that I am me and it's gonna be a long while before any sort of change takes place. sitting here, in my lovely dining room, I'm preaparing myself for an odour-supper. took me two hours to get all the elements, but now it's ready. I'll start off with more simple flavours, some gentle grass near the front porch, a thoroughly washed whig, a little ice, an old book from the library and a mushroom. those smells tread upon me lightly, mercifully enough, to take off that pressure and ease my stupid mind. that old book does much of the work, it smells calm and contemplative. mushroom at the end already starts to highten my desire and curiosity. a crow's feather I found near the shed is the link for more stronger flavours. I have some apple-juice, the sweatshirt my wife uses for jogging, a bowlful of candy, that old hammer I have in the shed, a bottle of beer and a bloody handkerchief. my nose bled yesterday and I just thought to put it aside, no brutal force was used. I dare think of myself as not so blunt. these brought in already a bit more contrasts and hints of decay and depravation. still, I leave the hard stuff for the last. yes, a glass of whiskey is there, an ashtray, Mr. Proper (good man!), a dead mouse, my favourite feminine perfume, a small canister of gasoline and the finishing touch - warm hamburger. took me over an hour to work through them all and I think my choices for tonight were quite alright.
yet still, I'm worried. in all the abundance of this absurdity, still I find reason and attachments, still this blurry light hangs around me, unwilling to die out. I guess I'll be off to bed, now.

British common sense

Kui eile Josse küsis mult, miks ma olen anglofiil, hakkasin ma vastuseks tooma argumente näitamaks, et briti kultuur on maailma võimsaim ja et briti impeerium oli võimsaim jne, tõstmaks seda rahvast kõigist teistest kõrgemale. Aga see pole ju nii ja ma ei teagi, miks ma üritasin seda tõestada. Tegelikult mulle lihtsalt meeldib see kultuur ja keel. Kõik. Personal preferenes.

Having said that, mõned olulised mõtted peaks ära tooma, lihtsalt näitamaks, mida endast kujutas (ja loodame, et siiamaani kujutab) see common sense.

Igastahes, Inglismaa oli esimene moderne riik, kus hakati vabariiklikke-demokraatlikke valitsemistehnikaid kasutama. Üheks väga oluliseks väärtuseks juba 17. sajandil oli liberty, tolleaegses absolutistlikus Euroopas ainulaadne.

Inglismaa (tegelt terve Briti Impeerium) oli esimene riik, kes 19. sajandi algul keelustas orjuse ja orjakaubanduse. See on hämmastav käik, sest orjandus tõi neile palju kasu ja praktiline stiimul neil selleks puudus.

Britid olid uhked oma kasvava impeeriumi üle. Nad meenutasid Rooma impeeriumi ja mõtlesid, et kui tolleaegne impeerium oli mõõga ja tulega rajatud, siis Briti oma põhines kaubandusel ja rahal.

Ameerikas ei soovinud britid kasvavat läänepoolset koloniseerimist. Erinevalt prantslastest ja hispaanlastest soovisid nad hoida tasakaalu indiaanlaste ja valgete vahel ning mitte lubada valgetel ameeriklastel edasi tungida Läände. Revolutsiooniajaks aga olid sealsed elanikud võõrdunud Inglismaast ning olid juba omaette rahvus, kelle suhtumine indiaanlastesse polnud nii soe. Samasugune eemalolev suhtumine valitses pikka aega ka Indias, kus nad lihtsalt tahtsid luua mereäärseid kaubanduspunkte. Alles hiljem, sõdides prantslastega, hakkas nende administratiivne võim levima.

Ameerika iseseisvumine tõi otseselt kaasa Austraalia asustamise valgete inimeste poolt. Sinna saadeti kurjategijaid ja vaeseid linnade slummidest.

metatman

Inimestes on väga erilisi tuju- ja emotsioonielemente, mis värvivad meie elu kui maali. Kasutatakse küll terminit jääkuninganna, aga samuti peaks olema ka lumekuningas. See on inimese metafooriline suhte- ja hingemaastik, kus lumi ja jää tulevad ja lähevad. Ühel päeval võib kõik olla soe ja roheline, sajab veidi vihma. Kui aga sisemiselt temperatuur jahtub, see kõik muutub. Lumi tuleb ja katab kogu pinna, nii et kui keegi teine kõnnib inimese hingemaastikul, on kõik see roheline soe ilu peidus külma ja valge vaiba all. Ja jääd on samuti, kus inimene võib libastuda. Ent kui tuleb taas päike ja seest läheb soojemaks, lumi kaob ja rohelus tuleb taas. Jää on aga ohtlikum - see ei kao nii kiiresti. Must jää võib nädalaid, isegi kuid, jääda sügavale lompidesse, kus vesi on peal. Ja kui teine siis seal sammub ja näeb küll soojust, võib siiski libiseda või lausa kukkuda sel jääl.
Aga ei saa öelda, et naised on jää ja mehed on lumi, meis kõigis on nii jääd kui lund, lihtsalt erinevates proportsioonides.

Toomemäel, Reimani kuju vasakul poolel on üks puu, kuhu sisse justkui paispuusse on tehtud nägu. Winter is coming!

Tśaarli

Frankie Boyle about the situation in Africa:

Give a man a fish and you feed him for a day,
give a man a fishing rod and he'll break it up and build a fire...
or trade it for a fish.


Ma kahtlustan, et kõigis minu generatsiooni inimestes on juurdunud mingitsorti kiindumus viie-kroonise mündi vastu. Neid on kaks erisugust, aga meile meeldib ainult see, millel on hirv peal. Ta on ilus, täis sentimentaalset väärtust ja haruldane leid praegusel ajal. Ma kahtlustan, et mõned inimesed koguvad neid kümnete kaupa ega saada neid kellelegi teisele (asshole!). Mul oli kolm, aga ühe kinkisin Airele, sest ta on nii hea sõber ja töötab Montonis.
Miks mul on tunne, et seda siin olen ma juba varem kirjutanud...



Eelmine esmaspäev ei saanud Inglismaa ajaloo loengusse minna, sest pidin Vanemuises olema. Kui järgmises, neljapäevases, loengus aru sain, kui suure osa Pilvi oli eelmine kord läbi võtnud, langesin sügavasse nõrkuse ja masenduse pilve. Ja see väsimus elust püsis pühapäevani.

Pühapäevad on
tumedalt märjad, külmad,
mehhaanilised

Father time

Ma ei tea, kust ja kuidas on tulnud meile isadepäev, kust sai alguse ja mis on selle traditsiooniline väärtus (naistepäev on kommunistlik püha, keegi ütles mulle kunagi). Ma leian ainult, et selleks päevaks on veidi vale kuupäev valitud. Mulle endale see tegelt sobib hästi - eelmine aasta oli isadepäev samal päeval mu isa sünnipäevaga (või üle-eelmine, igastahes hiljuti. Või siis on mu mälu väga metsas). Aga ma pole kindel, kuidas sellesse pühasse suhtuda. Ühest küljest on see kui sõbrapäev - puhas rumalus. See annab võimaluse lastele, kes aasta otsa oma isaga ei suhtle, sel ühel päeval võtta ühendust ja siis saab ta end hästi tunda - justkui kohustus on täidetud. Pealegi, inimestele, kel on piisavalt hoolivust ja austust oma isa vastu igaks päevaks, võivad tunda end sel päeval ebamugavalt.
'Kui ma nüüd rohkem tähelepanu ei avalda, kas mu vanemad solvuvad?'
Ma saan aru isadusest, tähtsustan seda ning soovin isegi kunagi seda kogeda, ent personaalsuhet oma isaga kinnitada ja suurendada kindlaksmääratud kuupäeval - niiviisi maailm ei toimi.

Pigem just peakski see päev andma võimaluse mehele isadust puhtalt tunnetada ja just sellepärast ongi tegu väga vale kuupäevaga. Oma ideaalpildis näen ma inimesi lastega väljas aega veetmas, aga väljas on ju külm ja pime ja märg. Miks küll on meil see püha hilissügisel?

kirjutisest

There is some undescribable beauty in trees, in their geometry and the length and width of their dimensionality. Something very abstract, as if your mind has got hands and it's touching that mental structure. And then you can widen your grasp over a larger area of trees, roads and grass. A very vivid expression is torched inside, it reminds me of Byron and Wordsworth. I wish for people in Victorian clothing to idly walk around, I wish for men on horseback to take their pleasure out on these fields.

$cientology

Pärast selle osa eetrisseminekut üritas $aientoloogia Kirik osa kordamise katkestada ja see ka õnnestus. Selle peale saatsid Parker ja Trey neile avaliku kirja:

"So, Scientology, you may have won THIS battle, but the million-year war for Earth has just begun! Temporarily anozinizing our episode will NOT stop us from keeping Thetans forever trapped in your pitiful man-bodies. Curses and drat! You have obstructed us for now, but your feeble bid to save humanity will fail! HAIL XENU!!!"



Mõningasi fakte saientoloogia kohta

*Asutatud aastal 1950 ulmekirjanik Ron L. Hubbardi poolt. Mitmed teised ulmekirjanikud on väitnud, et ta olla eelnevatel aastatel rääkinud, et ta on väsinud kirjutamast, sest sellega ei teeni palju - kui tahad korralikult teenida, pead asutama religiooni.

*$aientoloogia põhiline vaenlane on psühholoogia. Nad väidavad, et psühholoogid ja ka kõiksugused antidepressandid ja muud ravimid ei aita inimest. Selle asemel on neil omad meetodid (üksikvangla ilma igasuguse suhtluseta kuniks inimene on paranenud, selle tõttu suri 95ndal aastal Lisa McPherson)

*Viiekümne aasta jooksul on Saientoloogia Kirik sattunud mitmeid kordi seadustega pahuksisse. Mitu kiriku pead on ka vangis istunud mitmesuguste kuritegude pärast (kaasa arvatud Hubbardi naine).

*Kõik algab testiga, mille tulemus ütleb, et sa oled masenduses ja pole eluga rahul. Nad pakuvad lihtsat help-yourself programmi oma elukvaliteedi parandamiseks. Muidugi, päris kopsaka summa eest.

*Kirikus on hierarhia nimetusega OT (Operating Thetan). Üks põhilisi tõusmispunkte on OT2-lt OT3-le. Selleks läbitakse sügav ajupesu-taoline protsess, kus sul aidatakse läbi elada kõik oma varajasemad traumad jne. Saientoloogid väidavad, et kes selle protsessi on läbinud, on võimeline telepaatiaks, psühhokineesiks ning lahkuma hingega kehast. Kui sa pärast protsessi seda ei suuda, pead sa selle uuesti tegema (ja ka uuesti selle eest maksma). Siin me näeme, et ainus viis siitkohast hierarhias kõrgemale tõusta on valetada ja saada aru, et tegemist on suure skämmiga.

*$aientoloogia on ainus religioosne organisatsioon, kel on privaatsed 'celebrity center'-id ja kes aktiivselt üritavad meediastaare enda ridadesse värvata.

*Hiljuti (viimase kahe aasta jooksul) on tekkinud veebipõhine ühendus Anonymous, mis kuulutas sõja Saientoloogia Kirikule. Üks nende peamisi ülesandeid on saientoloogia väljalöömine internetist (a'la küberterrorism)

Täieliku pildi saab leheküljelt www.xenu.net

Battle of Est

Ma arvan, et hip-hop on inimkonna üks kõige ühtsemaid ja vitaalsemaid kultuuriüksusi üldse. Mõtleme hetkeks...

Hip-hop hoomab nii poeesiat, rütmi-muusikat kui ka tantsu, nagu seda teeb ka näiteks folkloor. Räpp - see pole päris laul, see on melodeklamatsioon, mille peamiseks instrumendiks on rütm. Igaüks, kes on vähekeni kvaliteetset räppi kuulnud, peab nõustuma, et räpp on avardanud ja arendanud poeesiat edasi uutes ja innovatiivsetes suundades. Väga leidlik, väga kaasakiskuv ja tihtipeale ka väga sügav. Hip-hop muusika (DJ-ndus) on peamiselt erinevate muusikavoolude kokkusulataja, ta otsib viise muusikat avardada ja lõhkuda need barjäärid, mis tavaliselt erinevaid stiile lahus hoiavad. Pole üldse ebatavaline leida ühest laulust tükke nii klassikalisest muusikast kui ka heavy metal'ist. Ja breiktants on väga atrobaatlik, põnev ja esteetiliselt nauditav.
Mis teeb hip-hopi kui kultuuriüksuse aga huvitavaks on nende kolme komponendi tihe läbipõimumine. Battle of Est'il sain aru, et breiktantsu kõige ägedam osa on see, kuidas tantsija sätib oma tantsu vastavalt muusikale ja rütmile, viieks need kokku ühtseks tervikuks - olukorraks, kus nii DJ kui ka tantsija on suhtelises improvisatsiooniaktis. Ja kuigi õhtujuht (eesti breikar) andis ka vokaalse osa, polnud see väga muljetavaldav. Samas mõni korralik räppar oleks seal oma vokaalse improvisatsiooniga loonud täieliku ühtsuse nende kolme komponendi vahel - täielik hetke aje looming!
Ning ma ei tea ühtki teist kultuurinähtust, kus erinevaid komponente niivõrd laialt läbi vaba improvisatsiooni kokku suudetaks sulatada.

Muidugi, tööstus on ammugi leidnud viise, kuidas seda kõike rahateenimise eesmärgil ära kasutada ning kuna just see jõuab mainstream-ina massidesse, on paljudel inimestel hip-hopi vastu teatud põlgus.

Kui keegi oskab, siis palun tooge mulle inimtsivilisatsioonist mõni teine näide niivõrd võimsast kultuurinähtusest.

Body earth, atman time

Under certain drugs, a person is more likely to be in a state of peaceful confusion, busy trying to understand his altered experiences rather than openly engaging in the external problems that might cause him to act violently. Violence and many other physical attributes lose their status in his eyes, for they are not very interesting. At that point, there is a lot more to concentrate on in his mind. Sometimes, a sort of revelation might come concerning death, but its' purpose is purely philosophical. Death loses its' frightening values, the person regards it with an open heart, understanding how relevant it is for progress and how ridiculously most people feel about it. Even an act of brutal murder he considers with neutral emotions - a man killing a man is like a fox killing a rabbit, it is the natural state of existence. Even so, to commit a murder would not occur to him.
A man might kill for drugs when he is sober and trying to score a hit, then we are talking about crack and heroin, which have nothing to do with the experience above.

Romantiline jalutuskäik Toomemäel Jäääärega

Mõnikord tuleb soov näha iseennast nooremana, kas siis viie või kümne või viieteist aastasena või muud. Aga see pole niivõrd selleks, et enda uudishimu rahuldada, pigem selleks, et näidata ennast, anda teada sellele nooremale endale, missuguseks sa saad. Seega pigem on endal sov näha vanemat ennast, kuigi samas mõtled kogu aeg noorema endaga kokkusaamisele. Varem aga olime liiga noored, et ennast tänavalt otsida. Seega kui sa tõesti ennast märkaksid tänaval, tema sind ikka ei märka.

Täna (vähemalt vahemikus 10-12) on just see sügisilm, mille tõttu osad inimesed peavad sügist oma lemmik aastaajaks.

Ma leian, et inimeste soov majasid ilustada ja parandada on veidi ülepingutatud. Väikesed vead ja eriti aja tekitatud mõrad ja aknaümbrised teevad mu jaoks selle maja palju reaalsemaks ja ilusamaks. Ent mitte pilves ilmaga, päike peab majale peale paistma, et tõeliselt seda hinnata saaks.

Gustav Adolfil on väga nooblid vuntsid. Mulle meeldiks, kui inimesed ei peaks selliseid vuntse iidseks ja "ebalahedaks" ja rohkem mehi julgeks neid kanda. Võib-olla ma kannan kunagi neid. Tahaksin kohata viis aastat vanemat ennast nendega, vähemalt.

"Kas ta kunagi puhata saab,
tal on kaugele, kaugele minna.
Ta peab rajama päikeselinna,
aga võib-olla päikesemaa."


Meeleheitel on see inimene, kes seisab prügikasti kõrval ja proovib alustada vestlust inimestega, kes midagi sinna ära viskavad.

Wii!

Taavi tõi tund aega tagasi teleka ette...

STAR WARS

The FORCE

Unleashed

Spoiler: sina oled Darth Vaderi õpilane ja ta treenib sind, et koos sinuga Imperaator kukutada. And we all know how that is gonna end...

Lightsaber whirlwind,

red and purple violence

spreads and spreads around.

wiki-wiki-wah-wah-west (Jim West - desperado)

Täna, 3. oktoobril, on wikipedia (väikse või suure algustähega? internet teeb ka lingvistide elu raskemaks) esilehel peamiseks uueks informatsiooniks biitlite laul "Something" mille kirjutas George Harrison.

Ent räägime aastast 1785. See arv lihtsalt hüppas mulle pähe.
Võib-olla sellepärast, et sel aastal (jaanuaris) lennati esimest korda kuumaõhupalliga üle Inglise kanali.
Neli kuud hiljem kukkus üks neist suurtest õhupallidest alla. Järgnenud tulekahjus põles maha üle saja maja. Ajaloo esimene lennukatastroof.
Kuu hiljem kukkus veel üks pall Pranstusmaal alla, selle kaks reisijat surid.

6. juuli 1785 on Ameerika dollari ametlik sünnikuupäev.

Suvel tuli Prantsusmaal avalikuks Teemantkaelakee Afäär, mille tagajärjel Marie Antoinette muutus rahva silmis veelgi vihatumaks. Oluline samm Suure Revolutsiooni poole, pealegi üks väga huvitav lugu iseenesest.

Bütsantsi kalendri järgi oli aasta 7293 (ja 94)

kui arvu 1785 jagada tema viimase kahe numbriga, tuleb vastuseks minu vanus!

Vivace

Some thought-like perceptive things become great lovers of our minds. One of mine are the golden leaves from Winnie the Pooh. It keeps me captivated in poetry and literature. Such warmth do I feel with these elements of the mind that I think of it as the love of my life. I would be heartbroken to lose it. I find that more joy reaches me through myself than from the outside world. My mind shows me a larger world than my eyes do. Does that mean I'm trapped in illusions? I find that these illusions still show a more thorough picture of the world than what I see. Or this is just wishful thinking. I guess I don't mind - at least I deny the truth for something more interesting than the average man.
This would be the reason why I'm living in a world constructed by my mind and willfully choosing so.

mitte-päris-haiku

Sinivalge õhk

ja tule kuldne vine

hullamas kaugel jõest.

chapter 3

By the evening, the travellers had stopped and made a fire. Once their meal was complete, the two men lit their pipes. There was a lot to discuss. For Dómbruck, one matter was sitting heavily on his brow that needed to be addressed immediately. After all, he was going to sleep next to a cannibal from the northern tribelands.
"Are you from one of the man-eating tribes?"
"Ye'hir! This body eats its' enemies."
"And why do you eat the flesh of men?"
"I come from the North, where the spirits roam in the night. My spirit tells me that to defeat an enemy is to consume it. Otherwise the enemy might come back. Besides, human flesh has a powerful taste to it. Ever smelled the roasted heart of a ten-foot warrior? Those are the sweetest meals of my life."
Dómbruck watched the fire, frowning.
"Most people find such behavior vile, even demonlike. They claim it makes you bloodthirsty and mad for flesh."
"I eat no demon, for its' flesh is rotten and smoldering. Neither will I lose my sanity over it. To be a cannibal does not mean I can't be respected or trusted, does it?"
"I care not what you are or what people think of you, as long as you keep your appetite to our foes."
With the weight off his chest, Dómbruck and axeman Bielyn started to discuss their different motives and plans to assassinate their lord and commander, val Embethél Sterien.

lazyitis

Mulle meeldiks järgmiste valimiste aegu näha telekast lühiklippe, kus kõik need kandidaadid lihtsalt ütlevad oma nime ja vastavad küsimusele "miks ma tahan riiki juhtida". Siis võiks olla, et ühe valitud vastust keegi teine kasutada ei tohi, siis oleks naljakas vaadata igasugu imelikke vastuseid.

Neljapäeval, 9ndal on Genialistide Klubis John Lennoni sünnipäevapidu. Mõned bändid esinevad ja teevad Johni laule ka.

deep-thought swimming... or drowning

Such a weird thing is that point during puberty or close by, where the child-of-look-after just bursts into another citizen, you might say - equal with society and you. A person who starts to perceive the world around him clearly and aims into it. At that point, parenting changes, doesn't it? As long as he behaves coherently, he will do what he wants to do and nothing can be done but to try and imply some 'notes' parents themselves have gathered during life. To stay humane and keep a reasonable perspective on life.

Ma leian, et noor tamm on ideaalne hauamonument. Mitte ainult ei toida ta ennast minu maistest säilmetest (mu elujõud imendub temasse), vaid selle vanus annab ka inimestele aimu kui ammu ma lahkusin. Ning keegi ei saa loota, et ta nimi elab kauem kui üks tamm. See koht ei levitaks morbiidset atmosfääri, vaid pigem hingaks elujõuga.


perspective

-the state of existing in space before the eye

-the state of one's ideas, the facts known to one, etc.

****! (an obscenity to stress out my anger)

Ma ei tea miks, aga kui ma just lugesin lehest andmekaitsjate juttu sellest, et koolide kodulehekülgedel ei tohiks avaldada õpilaste nimekirju ega ka mingeid pilte, tundsin endas siukest viha, et silmad läksid märjaks. Asi pole selles, et see on täielik idiootsus, ma lihtsalt leian, et see on üks ääretult kasulik ja konstruktiivne abivahend noortele inimestele. Näiteks mõni noor poiss kohtab mõnel suvalisel peol üht ägedat tüdrukut, saab ta siis vaadata, mis koolis ja klassis ta käib ja mis üritustest klassiga osa on võtnud või midagi. Jah, see võib paista rumal, aga neile noortele on see justkui taevast saadetud kingitus mõnikord!


Teine asi...
On olemas, eksole, taimetoitlased ja 'vegan'id (and also hardcore-vegans - the ones that won't even drive through towns that have 'ham' in their name), aga kas on ka inimesi, kes on otsustanud mitte süüa produtseeritud toitu? Söön liha, kartulit, õuna, aga näiteks leiba ei söö? Ega juustu või vorsti jne...
Mõni äärmuslik esteediniru, kes lihtsalt vihkab mõtet, et tema suus olev objekt on võõraste inimkäte vahelt läbi käinud. Piisab ka lihtsast sügavast põlgusest inimkonna ja selle tegevuse vastu.

Elise!

63ndal aastal lasi ansambel Peter, Paul & Mary välja loo Puff, The Magic Dragon.
Paari aasta jooksul sai sellest suur hitt ja kultuslaul paljudele hipidele. Kahjuks aga valedel põhjustel. Nemad (ja paljud pot-headid tänapäevani) arvavad, et see laul räägib marihuaanast. Et "magic dragon" tähendab joint'i ja siis sa "puff'id" seda jne. Mitte ainult pole see vale, vaid ka labane. Nagu ainult niiviisi saab laul olla "äge".
Algselt kirjutas selle luuletusena Lenny Lipton ülikoolis, kus ta õppis koos Peter Yarrow'ga. Üks päev pidi ta võtma osa lõunasöögist oma sõbra majas, kes oli Peteri 'housemate'. Sel päeval tundis ta sügavat ängi arusaama ees, et lapsepõlv on ta jaoks igaveseks kadunud. Kui ta jõudis majja, polnud seal kedagi. Niisiis ta istus maha kirjutusmasina ette ja kirjutas selle luuletuse kui oodi neist muretutest aastatest. Siis ta lahkus ja unustas kõik sellest luuletusest. Peter leidis selle ning paar aastat hiljem tegi sellele ka meloodia.
Ja nii sündis lugu poisist Jackie Paper ja tema sõbrast Puffist.
Väike lõik sest luuletusest...

A dragon lives forever, but not so little boys

Painted wings and giant rings make way for other toys.

One grey night it happened, Jackie Paper came no more

And Puff that mighty dragon, he ceased his fearless roar.

Kuidas on inglise keeles torm? Storm!

Mu köha on transmuteerunud haukumiseks.

Ma tahan endale ruumi, mis on täiesti ümmargune ring ja kogu seina katab aken kuskil torntoas. Siis ma saan sinna panna sellised kardinad, et ma teen toale ringi peale, kardina nöör/pulk käes ja katan terve toa pimedusse. Siis keeraksin ma ringi ja avaks jälle toa valgusele. Ma teeksin seda umbes kümme minutit päevas ja see oleks väga rahustav ja rõõmustav tegevus.


Ma tahan end redutseerida, sest mind on liiga palju. Muud moodi ma seda seletada ei oska. Liiga rahumeelne olen. 2006 aasta alguseks olin ma oma kaotatud ego uuesti mingitpidi üles ehitanud ilma igasuguste lisanditeta, nö. with minimum requirements. Kõik mu mõtted olid suunatud eksistentsi endasse, endast hoolisin vähe. Ma olin justkui piksevarras, lastes kõigel inimlikul ja ebainimlikul endast tormina läbi voolata. Mulle meeldib olla rahutu.


Iga laps või lasterühm peaks vanuses 5-10 leidma kuskilt õnnetu linnupoja, kes pesast välja kukkunud. Kuskil kaks nädalat üritaksid nad (võib-olla koos vanemate abiga) seda lindu toita, selle aja jooksul sügavalt kiindudes väetisse armsakesse. Siis see lind sureb, sest need väiksed ei oska teda õigesti koita. Ja see pole mingi kurjus laste vastu. Kaks punkti:

Niiviisi saavad nad varakult ja suhteliselt läbi ohutu subjekti kätte surma ja kaotamise kogemuse ning on edaspidi surma veidi paremini häälestunud.

Ning enam veel, sellisel juhul, kui nad on juba 13 või midagi, mõtlevad nad kaks korda, enne kui mõnda kassi hakkavad surnuks piinama.

The will to empire has evaporated

Õhtuti mõnikord, istudes köögis või oma rõdul, tehes päeva viimast suitsu, mõjub see mulle eriliselt. See ei pane pead ringi käima ega lõdvesta lihaseid nagu päeva esimene, see paneb kogu mu keha kuidagi küdema. Mu käed ja jalad (ja mõnikord ka keha) täituvad siukse kuuma kihelusega ja see juhtub vaid õhtuti, viimase sigareti ajal. Kellaaeg võib olla seitse õhtul või kaks öösel, see on alati see viimane enne uinumist. Nagu mu keha teaks ette, missugune neist mul viimaseks jääb!

Kui ma vaatan oma eluviise, siis ma olen endaga rahul. Suitsetamine on mu ainus "pahe" ja selle pärast ei peaks mind hukka mõistma. Ma ei joo kohvi peaaegu üldse. Kui juua iga hommik (ja peale selle päeva jooksul veel) tass kohvi, pole see su tervisele ju ka tervislik. Seega ei saa ükski mittesuitsetajast kohvijooja mind hukka mõista. Ma ei joo energiajooke, a'la Starter, ja isegi mitte limonaadi. Paljud meist joovad üle päeva pool liitrit cocat või midagi, ma joon seda väga harva. Ma eelistan vett, puhast ja gaasita. Bonaqua on mu lemmik. Alkoholi ma palju ei tarbi. Telekat ma ei vaata. Lehti ma ei loe, seega ka ühiskonna murede stressist olen prii. Autoga ei sõida.
Ainus asi, mida ma internetist viimase kahe nädala jooksul tarbinud olen, on naer (ja naer on tervisele kasulik). YouTube'is on palju briti panel show'sid, minu lemmik on QI. See pole mitte ainult humoorikas, vaid ka väga intelligentne ja õpetlik. Murrab igas saates mitmeid levinud müüte. Näiteks, inimesel pole mitte viis meelt - neid on ligikaudu 21 hoopis!
Minu lemmikosa on see siin.

Wizard and Glass

Neljapäeva öö. Kell mu arvuti paremas alumises nurgas näitab 0:12 ja liigub edasi. Väljas on pime ja tuul puhub. Kuna köögis on aken lahti ja mu enda rõdu uks on ka kaheteistkümnendik-avatud, tunnen seda tõmbust. Ja väljas kuulen puid kohisemas. Vihma aga ei kuule.
Stephen King'i Tumeda Torni neljandat raamatut lugedes olen jõudnud kohani, kus Roland hakkab õhtul, tule ääres, jutustama oma kaaslastele oma minevikust. Siin on kirjas, et see jutustus kestis päiksetõusuni ning keegi neist see öö ei maganud. Kas ma peaksin jagama nende saatust ja jätma end uneta, kuulates pealt Rolandi mälestusi kuniks päike tõuseb? Kunagi pole üks raamat tekitanud mus taolist soovi ja kohustust jääma truuks nende ka-tet'i kogemusele. Allar andis mulle kohe ka viienda osa, seega ei jää ma kuivale, kui päev on juba alanud (like a junkie for the Dark Tower). Ma ostsin Selverist kolm õlut, lootes õhtul saada kokku Janisega, tema aga lükkas kohtumise edasi homsele lõunale. Kaks neist on joodud, kolmas ootab mind ikka veel.

Should I?

Kas ma suudan end kokku võtta, kui ühel hetkel leban voodis ja mu silmi tabab tuimus ning kogu see tekst kaotab fookuse?

Ma ei leia muud võimalust kui panna Roland proovile ja välja uurida, kas ta minevik on tõesti nii võimas ja huvitav, et hoida mind eemal unest.

My hand slides into the bag, clutching for the last bottle. The lighter is already in my hands... This is going to be an interesting night of stories and testing of willpower.

0:22

Zeitgeist

The conspiracy theories on the subjects of money or 9/11 or religion or mass brain wash that you see wear off on you, because you feel you are not a part of it. You think "Well, I'm not the one who gets fooled by the media, I'm not controlled," and it might be true. But you can never be sure about the majority of the society. Conspiracy theories are constructed realities, but they are put together by research and facts. The conspiracy theorists tell their stories and then show you small pieces of how those plans are being executed. And they tell the story of life and reality in a very grim way. If you try to base your opinion on facts and common sense, you cannot overthrow their theories.

I hate how they frighten me. But even more I would hate if they were right. They implicate such threats to my freedom and happiness that I can't avoid them.

tuleb luua selline instrument...

Nii...

Võtame alustuseks lihtsa ksülofoni põhimõtte. Aga teeme need tahvlid ümber ringideks. Siis on meil üks suur pannkook, keskel on kõige kõrgem/madalam noot ja ääri ümbritseb vastupidine, nagu noolemängu märklaud.
Siis me konstrueerime ringile ümber madala müüri ja meil on ksülofon-ämber. Siis võib-olla oleks vaja isoleerida ämbri põhi, nii et helilained vaid ülespoole liiguks. Ja siis paneme selle ämbri vett täis.
See võib olla vesi, aga samas äkki hoopis mõni muu vedelik, mis on helivõngete suhtes tundlikum. Ma ei tea, kas füüsikaliselt on vedelikel tundlikkuse erinevus helilainetele, aga ma kahtlen, et seda ka kunagi korralikult uuritud on.
Siis on meil lihtsalt ksülofon-ämber, mille põhja sa toksid ja läbi vee on sel ehk veidi veidramat sorti kõla.
Järgmine samm on juba veidi sci-fi ja selle jaoks oleks vist vaja mingit elektroonika-tehnika geeniust, kes tõepoolest suudaks selle vee digitaliseerida. Leida viis, kuidas panna helilained vedelikust arvuti abiga tõelisi helisi tootma. Peale seda poleks enam raske ka sünkroniseerida heli- ja vee enda lainetus.

Lõpuks on sul olemas uus instrument, mis teeb heli vastavalt sellele, kuidas sa oma sõrmedega vees mängid. Ja siuke asjapulk võib päris huvitavaid helisid teha, või mis te arvate? Kui mõelda sellele, kui tugevat lainetust sa teed, pealegi sel lainetusel on nii vasak ja parem pool kui ka sügavus. Kas see ehk teeks muusika kuidagi huvitaval kombel kolmemõõtmeliseks?

"...where the left side is right and the right side is... wrong."

Küsimused, millega ma oma pead vaevan...

Oletame, et ma olen hästi-hästi suur. Nii suur, et kui Tartu linna piiridele teha ring, siis see mahub mulle kaela. Ehk siis, mu kael on sama suur kui Tartu. Ja siis ma olen oma kehaga maa all, nii et just see kaelakoht jääb maa peale (ja pea ka). Kui sügavale maa alla mu keha ulatuks?
Ma sooviksin näha sellest graafilist pilti, kui sügavale mu keha ulatuks. Samas on see mõttetu, sest tuumani ei jõuaks ma niikuinii. Ja siit uus küsimus - kui ma oleksin just nii suur, et mu jalad on tuumas ja kael pinnast väljas - kui suur peaks mu kaela ümbermõõt olema?

JCDecaux Group is a multinational corporation based in Neuilly-sur-Seine, France, that is active primarily in advertising.

See oli mulle endale seletuseks juba pikka aega olnud küsimusele, miks see nimi JCDecaux mulle igalpool silma jääb.


Kuidas ehitati suuri ühismaju esimese Eesti riigi ajal? Kust tuli raha, mille abil ehitati kõik need imelised Karlova majad? Kas süsteem oli sama, nagu praegusel ajal? Sest mulle tundub, et praegune süsteem ei tööta eriti hästi. Kuidas üldse praegune süsteem suurte majade ehituse puhul töötab? Kas need neli maja mu rõdu ees on oma eksistentsi eest võlgu samale süsteemile, mis 80 aastat tagasi?


Kas Lenna Kuurmaa hääl (rääkides) pole mitte väga sarnane Mari-Leenu omale? See on idiootne küsimus... Lihtsalt, ma käisin just eile sel Dagö-Chalice-ja-seesamune kontserdil ja ja ja see polnud midagi hullu, mida paar õlut ravida ei suutnud. Kontserdi lõpp oli väga mõjuvõimsa kliimaksiga ja ma ei pidanud eriti mõtlema, et kui kaua see küll veel võib kesta.


Kas ma leian kuskilt pumpa, et oma rattakummi täis pumbata? Kas see aitab? Äkki on tagakumm katki hoopis...

Kas ateist on tapnud oma hinge?

Kõik mitte-inglise-keelsed-sõnad on praegu punase kriipsu peal. Kas on võimalik moodustada lause, mis nii eesti kui inglise keeles oleks mõttega ja punaseid kriipse ei tekiks?

Ma, et, ring, see, mu, all, just, pea, on, peaks, need, mis, Lenna, pole, Mari, Chalice, hinge.


Just see, Mari on Lenna peaks. ?

Täna olen ma mõelnud, et...

*mul on suus 28 hammast - seitse igal äärel.


*on olemas selline asi, nagu triskaidekaphobia, mis on hirm numbri 13 ees.


*Taavil on sünnipäev.


*Mu lemmik jalgpallikoondis on Hollandi oma. Nad ei peksa ja ei näitle. Nemad võidavad meeskondlikult harmooniliste resultatiivsete söötude ja individuaalse talendi jõul. Tahavad lüüa palju-palju väravaid. Pealegi on nad marihuaana legaliseerinud. What's not to like about the guys?


*Hunter S. Thompsoni Fear and Loathing in Las Vegas on raamatuna väga äge ning selle ekraniseering on üks parimaid raamatu järgi koostatud filme üldse.


*Siiamaani seisab mu laua all kellegi (Taavi vist) toodud plastikpudel Bear Beer'i. Ma ei viitsi seda ära visata.


*Pean laenama kelleltki fotokat Pedule kõndimiseks. Ja uurima ka kaarti, et välja selgitada trajektoor.


*M.I.A. - New Yorgi getovalküürid tantsimas kriminaalset step'i.

of the origin...

Saja-aastases sõjas tõi inglastele edu nende pikad jugapuust vibud, longbow. Ingliskeelne väljend tol ajal jugapuu vinnastamiseks oli plucking yew. Inglismaa kuningas Henry V oli otsustanud taaselustada sõja Prantsusmaaga ja maabus suure väega. Enne Agincourt'i lahingut vaatasid suures ülekaalus olevad prantsuse väed väsinud inglasi ja mõnitasid neid.
Nad näitasid inglastele rusikasse surutud käe keskmist sõrme. Ent see polnud veel vulgaarsus, nad lihtsalt näitasid, millest nad vangilangenud inglise sõduri ilma jätavad (vibu ei saa vinnata ilma keskmise sõrmeta).
Prantslaste kaotus oli täielik. Võidukad inglise sõdurid aga näitasid kaotajatele nüüd aga ise keskmist sõrme, hüüdes "See, we can still pluck yew!"
Aja jooksul on sõrm jäänud, p aga asendus f-iga ning sõna yew hääldus on niikuinii sama mis you.


Kuskil kaks kuud tagasi oli tühjaks saanud mu enda ostetud Cricket. Kui see oli läinud, ei leidnud ma enam kuskilt neid ja pidin leppima tavalise välgumihkliga. See oli elektriline ja tumerohelist värvi. See aga kaua mul ka vastu ei pidanud, pealegi oli õllepudeleid sellega väga tülikas lahti teha. Niisiis, kuskil kuu aega tagasi hoidsin ma endaga kaasas hoopis tavalisi tikke. Siis otsustasid Allar ja Mikk-Mait ühel õhtul tulla Ketsile külla rummi ja jääteega ning me veetsime päris mõnusa õhtu Ketsi pool rõdul (siis pidin ma veel kogu aeg neilt kahelt tuld küsima, sest mul olid tikud ka otsas). Järgmine hommik leidis Kets ühe tśäksi ja ta küsis mult, kelle oma see on. See oli ilus must Cricket, millel olid kaks banaanifirmade kleepsu peal. Mikk-Maidu oma. Ma võtsin selle endale, et talle tagasi anda. Nii sain ma nädal aega veeta rahus, endal Cricket olemas. Siis tuli õhtu, kus me Allari ja Miku ja Ivariga läksime Big Beni pokkerit mängima. Seal ma pakkusin Mikule ta jacks'i tagasi ning (nagu ma salamahti olingi lootnud) andis ta mulle vastu oma uue ja punase Cricketi.
Nii jõudis see punane asjandus mu taskusse ja on seal siiamaani.

Telefon: Pühamu meeleheitlikule lootusele, et ühel päeval maailm kuulab meid.

Biokeemiline sõda: Närvigaasid - anorgaanilise maailma kannatlik ja kauaoodatud kättemaks orgaanilisele. (JG Ballard)



Minu teada vaalad ei uju Vahemeres. Kas seal pole mitte liiga soe nende jaoks? Mind paneb hämmastama, kust on pärit Vana Testamendi lugu Joonasest ja vaalast ja kuidas see juutideni jõudis? Sama hästi võiks teha juttu juba jääkarudest või dinosaurustest...

Samas ei saa alahinnata iidset rahvastevahelist informatsioonivoolu. Näiteks võis mõni Mesopotaamia rändur näha oma reisidel Aafrikasse ninasarvikut. Tagasi tulnud, räägib ta kõigile ühest kohutavalt paksust ja inetust loomast, kes on kui valge ühe sarvega hobune. Nii kuis kirjeldus imelisest loomast liigub läände, huvitab inimesi üha rohkem see valge-ühe-sarvega-hobuse osa ja peagi on meil Inglismaa mütoloogias nn. unicorn, kes on maagiline ja imeilus valge hobune.

Some, some, some I, some I murder

Some I, some I let go...

Some, some, some I, some I murder

Some I, some I let go

-M.I.A. (third world democracy)

ABBA knows me, I know ABBA

Hando Runnel tõi välja huvitava mõtte - vanasti oli olemas maine asjaajamine ja nö Jumal kui kõige mittekontrollitava põhjustaja. Karta tema karistust a'la katku ja oodata õnnistust a'la head saaki. Nüüd on Jumala asemel majandus. Ja see on ju täpselt sama - mingisugune võim, mille üle tavainimesel mingit võimu pole ja mille majanduslanguse-katku me kõik kardame. Pealegi pole templiks enam kirik, vaid supermarket, kus käivad kõik.


Aga ma leian, et hoopis ilus oleks selline religioon, kus inimese templiks on tema armastatu.



Sõbra pargist saab vist täielik kogukonna keskus, see on lihtsalt väga ägedaks tehtud. Ronimistelk lastele, kiigud, võrkkiik, katusega kaetud ala vihmasteks ilmadeks, väga-väga palju pinke... Sõbra tänav on seda kõike ka väärt ja see on äge. Muidugi, aja jooksul toimub seal mitu surmajuhtumit, kus purupurjus noored kuked tahavad oma mehisust tõestada.


Ma ei usu, et inimsuhted on elu mõtte mingi tähtis osa. Ja inimsuhete vahelised intriigid on kõige suurem ajaraisk, mida ma eiran, eiran, eiran. Või vähemalt soovin seda ja üritan seda.

Stay tuned for more Happy Days

Kui mõni kiskja, ütleme näiteks, et gepard, ajab taga oma saaki. Ta ajab gaselli taga ja läheneb talle, kuniks hüppab, küüned ja hambad tungimas vaesesse loomakesse sisse...
Kui ta hambad tungivad gaselli sisse ja ta lõuad lähevad kokku, kas gepardil on siis silmad lahti või pigistab ta need hetkeks kinni?

The tides, they are a'turning

Against the sea of time

When all my beautiful mornings

Go backwards, into the night.

What's the ugliest part of your body?

The vision of Christ that thou dost see

Is my vision's greatest enemy

-William Blake

Ma leian, et inimeksistentsis on kaks tõeliselt universaalset jõudu, mis meid mõjutavad.
Esimese võiks sõnastada klassikaliselt - All you need is Love.
Teist aga sõnastaksin ma nii - The degenerative power of Stupidity and Ignorance.
Ma olen aru saanud, et mul pole ühegi maailmavaate vastu midagi, põlastus tekib vaid nende vaadete osas, mis on rumaluses immutatud. Võime rääkida sotsialismist või kapitalismist, kristlusest või ateismist, autodest või naistest, muusikast või filmidest, kultuurist või ajaloost - iga eluvaldkonna ja idee resultaadil on kaks äärmust, üks teostatud läbi rumaluse ja üks veidi mõistlikumalt ning just see panebki suhtumise paika.
Ma ei saa öelda, et ma näiteks põlastan kristlust - intelligentseid kristlasi ma austan, probleem seisneb neis tulemustes, milleni jõutakse läbi rumaluse. Ning kuigi ma austan ja kiidan heaks näiteks anarhismi, on mul samasugune põlastus nende nolkide vastu, kelle anarhistlikud vaated läbi rumaluseprisma on nendeni jõudnud.


Ma arvasin, et ma saan aru, kui mulle tüngakõne tehakse...

I Hope You Didn't Catch A Tan

If I had a penny for every thought I've had, I'd have 20 bucks...

Kui mul oleks koer, oleks ta nimi Snuff
Kui mul oleks kass, oleks ta lihtsalt Kass
Kui mul oleks jänes, oleks ta Hyper
Kui mul oleks orav, oleks ta Kopraonu
Hiirele paneks nimeks Vermin või Vernon
Hobune oleks ehk Alamo
Lind oleks mul kindlasti mõni laululind, tema oleks Valerie


TÜ Raamatukogus on Roger Zelazny Amberi saaga - kõik kümme osa ühes raamatus! Ja inglise keeles, see näeb nii ilus välja...
Peale Üksildase Oktoobriöö, mis ma kohe laenutasin ja kibekiirelt uuesti läbi lugesin, märkasin seal veel kaks tema teost, millest ma teadlik polnud. That's up next.
Ja proovisin ka IX klassi matemaatikat veidi lahendada, mis osutus keerulisemaks, kui ma arvasin. Paljud võtted, mis on tegelt täitsa loogiliselt, olen ma ära unustanud ja pikkade murdude ja tehete lihtsustamine on raske ja vastused ei tule mul õiged. Samas nende lahendamine iseenesest polnud ebameeldiv.

analüüsin

Biitlite algusaegadel on raske eristada, mis on Paul ja mis on John - nad lihtsalt kirjutasid puhtalt koos ja vaid üksikute väljapaistmatute lugude puhul leiab erinevusi - ei saa öelda, et näiteks Johni I'm A Loser on midagi erilist.

Alates Help!-ist aga algab nende nö loominguline võistlemine, kus üksteist proovitakse üle trumbata. Ja siis on vahepealseks nende ühised teosed, kus kõik omandab imelise koosluse.

John........................................................Paul

Help!........................................................Yesterday
Nowhere Man.......................................Drive My Car
Girl...........................................................Michelle
I'm Only Sleeping.................................Here There And Everywhere
Rain........................................................Paperback Writer
...............................Yellow Submarine.................................
Tomorrow Never Knows..................Eleanor Rigby
Strawberry Fields Forever...............Penny Lane
Lucy in the Sky with Diamonds.....Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band
For the Benefit of Mr. Kite...............Fixing a Hole
..............................A Day in the Life..............................
Julia.....................................................Blackbird
Everybody's Got Something.........Helter Skelter
to Hide Except for Me
Hey Bulldog......................................Lady Madonna
Revolution.......................................Let It Be
Across the Universe.....................The Long And Winding Road
Don't Let Me Down........................Get Back
............................I've Got A Feeling................
I Want You........................................Oh! Darling

Ja siis on muidugi mõned lood, millele teine pool oma vastet kunagi ei loonud, aga kas Paul saabki I Am The Walrus'i vastu midagi pakkuda? Võib-olla Maxwell's Silver Hammer.




Paul laulis laulu Get Back siukeste sõnadega -

JoJo was a man who thought he was a loner,

But he knew it couldn't have last.

JoJo left his home in Tucson, Arizona

For some California grass.

John aga mõmises enne laulu algust -

Sweet Loretta Fat, she thought she was a cleaner,

But she was a fryingpan.

pigem juba uurin oma naba...

Niivõrd imelik meeleheide on mul praegu sees ja ma ei oskagi seletada, kuidas see nii on, et ma millegi vastu ei suuda hetkel huvi tunda ja kogu maailmast on justkui mõte kadunud. Algas see Umberto Eco raamatuga. Ühel hetkel leidsin ma end lihtsalt lehekülgi keeramas, jättes vahele kõik need skolastilised teooriad, otsimas veidikenegi süźeed edasiarendavaid vestlusi. Ahastamapaneva vastikusega loen sealt keskaegsete munkade mõtetest ja eluolust. Nende mõttetult keerulised, ent samas tühjad tõekspidamised, mille läbi nad tunnetavad ülimuslikku valgust, röövib mu hinge seest tühjaks. Kui tõde on siin maailmas vaid peegeldus, siis ongi just kõik nende arvamused need tõe peegeldused, vastupidised värvid ja väärastunud aated. See pidi ju hea raamat olemas, miks ta minuga niiviisi käitub?
Algselt ootasin ma selt hoopis midagi muud, ma olen selle ühe teisega sassi ajanud. Raamat, mida ma otsisin, käsitleb hoopis mingisuguse kindluse piiramist Ungaris või sealkandis. Selle asemel olen eest leidnud pundi kitsa hingeringiga skolastikuid, kes vaidlevad, kas Kristus on kunagi naernud või polnud ta seda iialgi teinud.

Just let me hear some of that Rock and Roll music,

any old way you choose it.

It's got a backbeat you can't lose it

Any old way you use it.

Gotta be Rock and Roll music

If you wanna dance with me!

-tänapäeva psalm

Abielutseremoonial öeldakse "In riches or in poverty, in sickness and in health". Need on siis need atribuudid, mis ei tohiks mõjutada armastust ja eks see nii peakski olema. Ja sel põhjusel ei öeldagi kunagi sinna juurde "in wisdom and in stupidity", mis annab tegelikkuses kõikidele tõsiusklikele abieluinimestele nö moraalselt ja religioosselt puhta taganemistee - lahutus abikaasa rumaluse tõttu.

Proud Mary

Ma arvan, et saada paadirallil viies koht kummipaadiga, mida hoiab koos kolm riba ducktape'i, on päris hea saavutus :)
Kuigi samas, me tegime veidi sohki.

Otherwise, I found sliding down a river on a little rubberboat can be quite relaxing.


Tudeng läheb jõe äärde kalale. Viskab õnge vette, heidab ise pikali. Varsti kuuleb, kuidas jõekäänaku tagant kaugelt kostab kõva karjatus: "Käi sa ka kuradile!"
Üliõpilane teeb silma lahti, vaatab ringi, heidab tagasi pikali. Varsti kostab juba veidi lähemalt uuesti sama karjatus - "Käi sa ka kuradile!"
Üliõpilane vaatab jõge ja mõtleb, et eks mõnel kalamehel ei vea täna kohe mitte...
Peagi näeb ta, kuidas temast triivib mööda paks vanamees, istudes suure päästerõnga sees, kasutades väikest supilusikat aeruna. Üliõpilane pistab naerma ja hüüab: "Kuule, sõber, ehk soovid, annan sulle hoopis kulbi aeruks?"

Mees karjub vastu: "Käi sa ka kuradile!"

Melde gehorsam...

Hesühastide ususekt - Athose munkade fanaatiline ususekt XIV sajandil. Selle liikmed arvasid, et saavad näha püha valgust, kui nad vahivad kiindunult oma naba.


Dima võitis ja tema rõõmust nägu saame kõik Kanal 2-st veel korra näha. Tõenäoliselt on Reporteri ilmatüdrukud pruutneitsideks ja pulmabändiks on Nexus. Preester peaks olema Võsa Pets ja sel ajal, kui tseremoonia peatatakse reklaamipausiks, pakuvad meelelahutust Koit Toome ja see 'punkartśikk' Helen Sürje. Pulmatoladena võtavad üksteisest mõõtu Kristjan Jõekalda ja Jürgen Veber (Kristjan rusikatega, Jürgen kaardipakiga). Pulmatoosti teevad ärapanijad, mesinädalaid mindakse terveks nädalaks veetma Kuuma Hinda (ärge te lootkegi Las Vegase sarja saada!).


Eile rääkisin pikalt ühe rokipeeruga (välimuse ja vanuse järgi peaks vist teda nii kutsuma), kelle silma riivas mu riietus - pintsaku ja kaabuga ei tohi kanda ketse. Peale selle oli mul rõõm kuulda, et pärast suitsetamise mahajätmist 26 aastat tagasi pole ta enam kordagi pohmakat tundnud. Muu jutt jäi minu jaoks suhteliselt segaseks. Mõnikord peab olema kuss, muidu satud 30 aasta pärast vangi? Midagi taolist...

aknaks youtube, kõrvaks mp3-pleier

Reklaam televisioonis...

Ekraanile ilmub pintsakus onkel mingisuguse suure maja ees, kes räägib...
"Täna oleme tulnud firma ***** juurde tegema intervjuud siinse direktoriga küsima, mis pesuvahendeid kasutavad nemad oma klientide soovide täitmiseks. Hetkel veel pole meil aimugi, kas see on ehk Ariel või Tide või Homo või midagi muud."

Järgmine lõik on kellestki naisest, kes teadjalikult oma laua taga räägib, mitme toitlustusfirma ja hotelli pesu nad pesevad ja kui kaua nad on tegutsenud. Ning siis räägib täpselt, missugust pesupublrit ja miks nad kasutavad.

Pärast selle lõigu valmimist on vaja vaid leida see firma, mille tooteid kasutati ja reklaamiklipi maha müüma.

Tõrksad ja liibuvad
Oleme liibüa
Metskassist põlvnevad loomad

Hallid ja kollakad
Valged ja mustad ka
Kes teile õnnetust toovad

Kui üheksakuuselt
Kuni kümnekuuselt
Me suguküpsuse saame

Siis linnaaedadel
Siis innaaegadel
Me kassikontserte peame

-Trubetksy

Labels for this post:
e.g. scooters, vacation, fall

Kollektiivne väärarusaam individuaalse kõhkluse läbi

See on üks omamoodi nähtus, mida võiks kõige lihtsamalt ja süütumalt seletada nii...

Oletame, et ma võtan osa ühest loenguseeriast. Selle käigus peab iga osavõtja esitlema mingisuguse töö suuliselt kõigi teiste ees. Seeria lõppedes olen mina ainus, kes pole esinenud, ent keegi teine osavõtjatest seda ei tea. Üksikuna oma peas on nad ebakindlad, arvates, et ma esinesin mõnes loengus, mil nemad puudusid (mis varieerub loengust nr. 1 kuni viimase loenguni) ja seeläbi usuvad kõik osavõtjad ühiselt, et ma olen esinenud. Muidugi, ainus, kellele on tõde teada, on õppejõud, kes hindab igat esitajat ning seeläbi oma märkmetest saab uurida, et ma pole esinenud. Samas, elu on meile õpetanud, et kõik on äraostetavad ja kaval manipuleerija oskaks taolisest taktikalisest käigust nii mõndagi välja võluda.

Mating calls

Selle aasta kõige populaarsemad paaritumiskutsed on


Kelly Rowland - Work

Tables turned into a situation

Now you standing in my face and you've been patiently waiting

Fumbling over words, forget the conversation
Thinking maybe we could make the combination
Wanna see me lose my breath, wanna hear me moan
Better be ready, will and able when we get along
You was talking tough up on in the telephone
So you better put it in when we get it on

No turning back from this party
Put you through enough to come play
And ain't no coming down from this high
My love don't go nowhere less I say

Look at what you got yourself into
Best take advantage, be all that you can be
Best take advantage, see all that you can see
Cause this could be a less opportunity that won't be

Pu it in
Check it baby, get it baby, check it baby, get it
(Work)
Do it baby, do-do it baby get it
(Put it in)
Check it baby, get it baby, check it baby, get it
(Work)
Do it baby, do-do it baby get it
(Go hard)
Don't come around, keep on letting me down
You gotta get it all the way in, I wanna see you work

...

Jay Sean - Ride It

It's been about a month and twenty days
And we're going round and round playing silly games
Now you're saying, slow it down, not right now
Then you wink at me and walk away

Now, let it be, let it be, let it be known
Hold on, don't go
Touching and teasing me, telling me no
But this time I need to feel you

Ride it
We are alone...
Ride it
Just loose control...
Ride it, ride it
Come touch my soul...
Ride it, ride it
Let me feel you...

Ride it
Turn the lights down low...
Ride it
From head to toe...
Ride it, ride it
touch my soul...
Ride it, ride it
Let me feel you...

...

P.S. Kahe reketiga on lahe mängida!