pigem juba uurin oma naba...

Niivõrd imelik meeleheide on mul praegu sees ja ma ei oskagi seletada, kuidas see nii on, et ma millegi vastu ei suuda hetkel huvi tunda ja kogu maailmast on justkui mõte kadunud. Algas see Umberto Eco raamatuga. Ühel hetkel leidsin ma end lihtsalt lehekülgi keeramas, jättes vahele kõik need skolastilised teooriad, otsimas veidikenegi süźeed edasiarendavaid vestlusi. Ahastamapaneva vastikusega loen sealt keskaegsete munkade mõtetest ja eluolust. Nende mõttetult keerulised, ent samas tühjad tõekspidamised, mille läbi nad tunnetavad ülimuslikku valgust, röövib mu hinge seest tühjaks. Kui tõde on siin maailmas vaid peegeldus, siis ongi just kõik nende arvamused need tõe peegeldused, vastupidised värvid ja väärastunud aated. See pidi ju hea raamat olemas, miks ta minuga niiviisi käitub?
Algselt ootasin ma selt hoopis midagi muud, ma olen selle ühe teisega sassi ajanud. Raamat, mida ma otsisin, käsitleb hoopis mingisuguse kindluse piiramist Ungaris või sealkandis. Selle asemel olen eest leidnud pundi kitsa hingeringiga skolastikuid, kes vaidlevad, kas Kristus on kunagi naernud või polnud ta seda iialgi teinud.

Just let me hear some of that Rock and Roll music,

any old way you choose it.

It's got a backbeat you can't lose it

Any old way you use it.

Gotta be Rock and Roll music

If you wanna dance with me!

-tänapäeva psalm

Abielutseremoonial öeldakse "In riches or in poverty, in sickness and in health". Need on siis need atribuudid, mis ei tohiks mõjutada armastust ja eks see nii peakski olema. Ja sel põhjusel ei öeldagi kunagi sinna juurde "in wisdom and in stupidity", mis annab tegelikkuses kõikidele tõsiusklikele abieluinimestele nö moraalselt ja religioosselt puhta taganemistee - lahutus abikaasa rumaluse tõttu.