lazyitis

Mulle meeldiks järgmiste valimiste aegu näha telekast lühiklippe, kus kõik need kandidaadid lihtsalt ütlevad oma nime ja vastavad küsimusele "miks ma tahan riiki juhtida". Siis võiks olla, et ühe valitud vastust keegi teine kasutada ei tohi, siis oleks naljakas vaadata igasugu imelikke vastuseid.

Neljapäeval, 9ndal on Genialistide Klubis John Lennoni sünnipäevapidu. Mõned bändid esinevad ja teevad Johni laule ka.

deep-thought swimming... or drowning

Such a weird thing is that point during puberty or close by, where the child-of-look-after just bursts into another citizen, you might say - equal with society and you. A person who starts to perceive the world around him clearly and aims into it. At that point, parenting changes, doesn't it? As long as he behaves coherently, he will do what he wants to do and nothing can be done but to try and imply some 'notes' parents themselves have gathered during life. To stay humane and keep a reasonable perspective on life.

Ma leian, et noor tamm on ideaalne hauamonument. Mitte ainult ei toida ta ennast minu maistest säilmetest (mu elujõud imendub temasse), vaid selle vanus annab ka inimestele aimu kui ammu ma lahkusin. Ning keegi ei saa loota, et ta nimi elab kauem kui üks tamm. See koht ei levitaks morbiidset atmosfääri, vaid pigem hingaks elujõuga.


perspective

-the state of existing in space before the eye

-the state of one's ideas, the facts known to one, etc.

****! (an obscenity to stress out my anger)

Ma ei tea miks, aga kui ma just lugesin lehest andmekaitsjate juttu sellest, et koolide kodulehekülgedel ei tohiks avaldada õpilaste nimekirju ega ka mingeid pilte, tundsin endas siukest viha, et silmad läksid märjaks. Asi pole selles, et see on täielik idiootsus, ma lihtsalt leian, et see on üks ääretult kasulik ja konstruktiivne abivahend noortele inimestele. Näiteks mõni noor poiss kohtab mõnel suvalisel peol üht ägedat tüdrukut, saab ta siis vaadata, mis koolis ja klassis ta käib ja mis üritustest klassiga osa on võtnud või midagi. Jah, see võib paista rumal, aga neile noortele on see justkui taevast saadetud kingitus mõnikord!


Teine asi...
On olemas, eksole, taimetoitlased ja 'vegan'id (and also hardcore-vegans - the ones that won't even drive through towns that have 'ham' in their name), aga kas on ka inimesi, kes on otsustanud mitte süüa produtseeritud toitu? Söön liha, kartulit, õuna, aga näiteks leiba ei söö? Ega juustu või vorsti jne...
Mõni äärmuslik esteediniru, kes lihtsalt vihkab mõtet, et tema suus olev objekt on võõraste inimkäte vahelt läbi käinud. Piisab ka lihtsast sügavast põlgusest inimkonna ja selle tegevuse vastu.

Elise!

63ndal aastal lasi ansambel Peter, Paul & Mary välja loo Puff, The Magic Dragon.
Paari aasta jooksul sai sellest suur hitt ja kultuslaul paljudele hipidele. Kahjuks aga valedel põhjustel. Nemad (ja paljud pot-headid tänapäevani) arvavad, et see laul räägib marihuaanast. Et "magic dragon" tähendab joint'i ja siis sa "puff'id" seda jne. Mitte ainult pole see vale, vaid ka labane. Nagu ainult niiviisi saab laul olla "äge".
Algselt kirjutas selle luuletusena Lenny Lipton ülikoolis, kus ta õppis koos Peter Yarrow'ga. Üks päev pidi ta võtma osa lõunasöögist oma sõbra majas, kes oli Peteri 'housemate'. Sel päeval tundis ta sügavat ängi arusaama ees, et lapsepõlv on ta jaoks igaveseks kadunud. Kui ta jõudis majja, polnud seal kedagi. Niisiis ta istus maha kirjutusmasina ette ja kirjutas selle luuletuse kui oodi neist muretutest aastatest. Siis ta lahkus ja unustas kõik sellest luuletusest. Peter leidis selle ning paar aastat hiljem tegi sellele ka meloodia.
Ja nii sündis lugu poisist Jackie Paper ja tema sõbrast Puffist.
Väike lõik sest luuletusest...

A dragon lives forever, but not so little boys

Painted wings and giant rings make way for other toys.

One grey night it happened, Jackie Paper came no more

And Puff that mighty dragon, he ceased his fearless roar.

Kuidas on inglise keeles torm? Storm!

Mu köha on transmuteerunud haukumiseks.

Ma tahan endale ruumi, mis on täiesti ümmargune ring ja kogu seina katab aken kuskil torntoas. Siis ma saan sinna panna sellised kardinad, et ma teen toale ringi peale, kardina nöör/pulk käes ja katan terve toa pimedusse. Siis keeraksin ma ringi ja avaks jälle toa valgusele. Ma teeksin seda umbes kümme minutit päevas ja see oleks väga rahustav ja rõõmustav tegevus.


Ma tahan end redutseerida, sest mind on liiga palju. Muud moodi ma seda seletada ei oska. Liiga rahumeelne olen. 2006 aasta alguseks olin ma oma kaotatud ego uuesti mingitpidi üles ehitanud ilma igasuguste lisanditeta, nö. with minimum requirements. Kõik mu mõtted olid suunatud eksistentsi endasse, endast hoolisin vähe. Ma olin justkui piksevarras, lastes kõigel inimlikul ja ebainimlikul endast tormina läbi voolata. Mulle meeldib olla rahutu.


Iga laps või lasterühm peaks vanuses 5-10 leidma kuskilt õnnetu linnupoja, kes pesast välja kukkunud. Kuskil kaks nädalat üritaksid nad (võib-olla koos vanemate abiga) seda lindu toita, selle aja jooksul sügavalt kiindudes väetisse armsakesse. Siis see lind sureb, sest need väiksed ei oska teda õigesti koita. Ja see pole mingi kurjus laste vastu. Kaks punkti:

Niiviisi saavad nad varakult ja suhteliselt läbi ohutu subjekti kätte surma ja kaotamise kogemuse ning on edaspidi surma veidi paremini häälestunud.

Ning enam veel, sellisel juhul, kui nad on juba 13 või midagi, mõtlevad nad kaks korda, enne kui mõnda kassi hakkavad surnuks piinama.

The will to empire has evaporated

Õhtuti mõnikord, istudes köögis või oma rõdul, tehes päeva viimast suitsu, mõjub see mulle eriliselt. See ei pane pead ringi käima ega lõdvesta lihaseid nagu päeva esimene, see paneb kogu mu keha kuidagi küdema. Mu käed ja jalad (ja mõnikord ka keha) täituvad siukse kuuma kihelusega ja see juhtub vaid õhtuti, viimase sigareti ajal. Kellaaeg võib olla seitse õhtul või kaks öösel, see on alati see viimane enne uinumist. Nagu mu keha teaks ette, missugune neist mul viimaseks jääb!

Kui ma vaatan oma eluviise, siis ma olen endaga rahul. Suitsetamine on mu ainus "pahe" ja selle pärast ei peaks mind hukka mõistma. Ma ei joo kohvi peaaegu üldse. Kui juua iga hommik (ja peale selle päeva jooksul veel) tass kohvi, pole see su tervisele ju ka tervislik. Seega ei saa ükski mittesuitsetajast kohvijooja mind hukka mõista. Ma ei joo energiajooke, a'la Starter, ja isegi mitte limonaadi. Paljud meist joovad üle päeva pool liitrit cocat või midagi, ma joon seda väga harva. Ma eelistan vett, puhast ja gaasita. Bonaqua on mu lemmik. Alkoholi ma palju ei tarbi. Telekat ma ei vaata. Lehti ma ei loe, seega ka ühiskonna murede stressist olen prii. Autoga ei sõida.
Ainus asi, mida ma internetist viimase kahe nädala jooksul tarbinud olen, on naer (ja naer on tervisele kasulik). YouTube'is on palju briti panel show'sid, minu lemmik on QI. See pole mitte ainult humoorikas, vaid ka väga intelligentne ja õpetlik. Murrab igas saates mitmeid levinud müüte. Näiteks, inimesel pole mitte viis meelt - neid on ligikaudu 21 hoopis!
Minu lemmikosa on see siin.