kade kops ja ahne päts

Hamburgeri üheks omaduseks on tema totaalselt kapitalistlik eraomandi staatus. Burgeri ostan ma alati iseendale ja seda söön vaid mina. Näiteks, kui minna seltskonnaga Siriuse ette ja osta praad - friikartulid viineritega, näiteks. Kui ma olen ainus ostja, pole kahtlustki, et teised oma räpased käed mu kartulite järele haaravad. Iseenesest on see veidi vendlikum, võiks isegi öelda, et kommunistlikum toit. Hamburgerit, see-eest, katsub alati vaid see, kes sellele esimesena hambad sisse lõi.

Kapitalistliku maailma ainuõige sümbol...

järellainetus

My thoughts, they've escaped my grasp. For way too long, Mrs. Jones with her kids has been on my mind. Easy it is to forget one, yet hard is to find the others. Action scares thoughts away and too many things there are left to do. Now I'm home, alone and idle. That's where I'm looking for my mind. Yes, I've lost it and yes, I miss it so.

Mõningasi märkmeid, mis tegin USA-s...

Maona mööda maad (ja merd) järgneb meile vari. (lennuk)

I've had a long road listening
to superstars.
The snake of concrete goes
on and on.
And I have never-ever really
gone this far... before

Hey, drive-in guy:
Could I get a burger, please?
Should I get some chips with it?
Should I be staying?

I like the color and I like the
smell of things.
The landscape is not at all bad.
But I've been looking for a sign
that says: Burger King

Hey, microphone girl:
Could I get a burger, please?
Can I get a Coke with it?
Would you eat with me?

I've always stood up for local businesses

-billboard

"Jail" on nö arestimaja - seal hoitakse vahistatuid enne kohtuistungit ja selle ajal. Peale süüdimõistvat otsust viiakse nad aga "prisonisse", ehk siis vanglasse.
And that, my friends, is the fundamental difference between a jail and a prison (gosh, I learned so much over there)

Back in the U.S.S.R., you don't know how lucky you are, boy

Eile õhtul jõudsin tagasi.
Tallinnas mamma-papa külas ja õe Kitty sünnal, õhtul hilja armsas Tartus, jutuajamine kodus.

Laen ennast ümber, nii füüsiliselt, ametlikult kui vaimselt. Kottide lahtipakkimine praegu järjekorras, sellele järgneb ülikooliprobleemide lahendamine ja kogu selle aja keskel proovin harjuda uuesti Eestiga.

Mul on väga hea meel tagasi olla ja Ameerika mulle eriti ei meeldinud, v.a. New York (love it). Asi on selles tempos ja elustiilis, milles ma seal elasin. Siiamaani olen peaaegu et neli kuud olnud igavese pinge all, joostes paigast paika ilma ühegi vaba minutita. Selletõttu olen ka nii vähe kirjutanud, selleks polnud lihtsalt aega. Uneaeg oli liialt kallis. See on küll ülepingutamine, aga seda võiks võrrelda sõduritega, kes koju naasevad. Sa naased koju võõrast keskkonnast, millega harjunud oled.

Tänase-homse päeva jooksul loodan kõigi sõpradega ka kohtuda. Aga praegusel momendil väldin ma neid kõiki, sest tahan mingi stabiilse seisundi saavutada. Hakkan neid otsima, kui selleks valmis olen ja lihtsalt loodan, et keegi selle viivituse pärast liiga pahane pole.