Random on poisi nimi

Mulle väga meeldivad need raagus-raagus-alasti puud märja muru ja sopa sees, eriti veel õhtuti kui tänavavalgusti seda märga maad helgitab. Sel kõigel on otsene seos Diablo II-ga, kick-ass arvutimäng. Selle esimene maailm on mingis soos, kus kõik on samasugune: hallikas-mudane maa ja raagus-pragunend puud. Ja see keskkond millegipärast on mul hinge läinud. Mulle meeldiks seal ringi joosta, mitte et zombisid mõõgaga peksta, vaid kohe päriselt. Arvutimängudel on selline imelik jõud. Heroes 3, näiteks. Graafiliselt küll nõrk, aga linnavaated olid kuidagi maagilised (eriti Castle selle sinise taeva pärast) ja Heroes 4 on veel parem oma unenäoliste losside ja haldjamuusikaga. Raamatud võivad lapse fantaasia ellu äratada, aga arvutimängud panevad meid tahtma sinna maailma siseneda.

Alati kui mul on valida kooloni ja mõttekriipsu vahel tahan kasutada kriipsu - sel on nii esteetilist, grammatilist kui ka abstraktset ilu rohkerm. Koolon on mõeldud vaid loendamiseks.

köögireegel nr. 1

Kõikidele teile panen südamele:

MITTE IIALGI ei tohi võtta võõrast Actimeli!

Actimel külmikus on mõeldud vaid sellele, kes selle ostis!

THOU SHALT NOT!

leechin feimi :P

Your Personality Is Like Acid

A bit wacky, you're very difficult to predict.
One moment you're in your own little happy universe...
And the next, you're on a bad trip to your own personal hell!

At your best: You understand the world completely, and every ordinary experience is sublime.

What people like about being around you: You say and do the craziest things. You're very entertaining.

What people dislike about being around you: You're unpredictable. Your mood swings are quite intense.

How addicted people get to you: They pretty much don't get addicted to you.



Külmaga kaasneb see rõve mütsikandmine. Ma vihkan mütse, need rõhuvad pead ja kiusavad juukseid. Aga ma vihkan külma isegi rohkem. Iga talv unistan samasugusest kostüümist nagu StarCraft mängus olid marine'idel. Need tunduvad suht soojad. Või isegi need flamer-thrower-mehed, they're hot.

Suurt midagi ei toimu. Käin ehitamisel ja proovime seda teist korrust (meie korrust!) lõpetada, aga seal ei saa suurt palju teha, sest isal läheb eelarve miinustesse kui me seal kogu aeg töötame niimoodi. Ma tõesti tahan hakata õhtuseid tunde seal ehitades veetma. Fuck the money, ma tahan sinna sisse juba kolida! Kui seal kahekesi õhtul nokitseksime, edeneks vist päris palju edasi tglt.

äike-päike-suvi-ja-kaunid-ilmad

See on veider kuivõrd palju lapsepõlvemälestusi mul viimaste päevade jooksul on peast läbi sähvatanud. See kõik sai alguse vist reedel või neljapäeval kui ma keset tööd jäin mõtlema pudeliloole, mida mu isa mulle väiksena laulis. Üllataval kombel otsisin ma samal õhtul ta arvutist niisama eesti laule ja ta näitas selle mulle kätte.

See oli nii kurb lugu kui ma väiksena kuulsin... Ma küll ei nutnud selle pärast, aga mu nelja-aastane mõistus tundis talle nii kaasa.

Taarapunkt tegi uksed lahti kümme null null
saba lõpus seisma jäi, mis oli tõesti hull
pudelitekoorma all kõik seisjad ägasid
tihti vahetasid kätt ja selga sügasid

Kõlisesid kopikad seal vastu letipuud
avameelselt naeratasid pudelite suud
rivistusid kastidesse nagu sõdurid
ja ei olnud nendel enam mingeid muresid

Üksi nurgas pimedas üks rummipudel seal
hüljatuna konutas, paks tolmukiht tal peal
tehtud oli tema töö, nüüd tarbetu ja kurb
ootas millal saabub talle pudelite surm

Meenutas veel päevi kuldseid, kuldset rummi täis
riiulil ta teiste kõrval helkis, uhkust täis
teda nõuti, teda viidi, joodi tilgatuks
suletud nüüd tema ees iga maja uks

Tuleks keegi mutikene, korjaks üles ta
villiks maitsva mahlakese sisse käärima
kuid kes märkab tolmund nurgas kurba pudelit
kedagi ei tõmba enam tema uhke silt

Pärast seda tuli nii palju teisi ka. Mul on kogu aeg mõtteis üks śokolaaditahvel, mis mulle kuueaastasena toodi ja mida ma hoidsin kaks nädalat kui varandust, süües iga päev väikse-väikse tüki. See lebas mul toa keskel, laua all oleva resti peal. Punast värvi. Saksa kanalitelt reklaamiti seda ja siis ma mõtlesin et nii hea... Ja siis me mängisime Sassiga mängu, et kui tuli mingi reklaam mänguasjadega, siis pidime hüüdma "tahaks!" või kui oli midagi väga lahedat siis "tahan!". Tavaliselt olid need mingid autod ja stuff, aga millegipärast ma oma lapseajus salaja sosistasin tüdrukute nukkude reklaamide ajal ka seda...
Võitsin kunagi mingi laste jalgrattavõistluse. Sõitsin kolmerattalisega ja võitsin kaherattalise. Esimese sõidu puhul ei keeranud ma mitte kurvis lähedalt vaid sõitsin tee keskele ja tegin nelinurkse ringi. Siis ema soovitas, et järgmine kord hakka kohe keerama ja nii võitsingi.
Jne.




Riigikogus on üks kapp
ja kapi peal on vapp.
See vapp on tehtud papist
ja papp on võetud kapist.

-Joel Dahl