Inimestes on väga erilisi tuju- ja emotsioonielemente, mis värvivad meie elu kui maali. Kasutatakse küll terminit jääkuninganna, aga samuti peaks olema ka lumekuningas. See on inimese metafooriline suhte- ja hingemaastik, kus lumi ja jää tulevad ja lähevad. Ühel päeval võib kõik olla soe ja roheline, sajab veidi vihma. Kui aga sisemiselt temperatuur jahtub, see kõik muutub. Lumi tuleb ja katab kogu pinna, nii et kui keegi teine kõnnib inimese hingemaastikul, on kõik see roheline soe ilu peidus külma ja valge vaiba all. Ja jääd on samuti, kus inimene võib libastuda. Ent kui tuleb taas päike ja seest läheb soojemaks, lumi kaob ja rohelus tuleb taas. Jää on aga ohtlikum - see ei kao nii kiiresti. Must jää võib nädalaid, isegi kuid, jääda sügavale lompidesse, kus vesi on peal. Ja kui teine siis seal sammub ja näeb küll soojust, võib siiski libiseda või lausa kukkuda sel jääl.
Aga ei saa öelda, et naised on jää ja mehed on lumi, meis kõigis on nii jääd kui lund, lihtsalt erinevates proportsioonides.
Toomemäel, Reimani kuju vasakul poolel on üks puu, kuhu sisse justkui paispuusse on tehtud nägu. Winter is coming!
20081119
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment