relatsioonlaevad

Ma ei leia, et polügaamia midagi vale oleks. Meid kõiki küll meeletult rõõmustab teadmine, et oma armastatuga on meil eriline suhe, maailm vaid nende kahe inimese vahel. Ent samas ei tohiks läbi selle omandada oma armastusele omandiõigust. Üheöösuhted seksi eesmärgil peaksid olema avatud suhtes teatud tingimustel lubatud - seks pole armastus, see ei tule hingest ega südamest, see tuleb geneetilisest-kehalisest vajadusest. Peaasi on ausus ja avatus neil teemadel. Ja need peaksid jääma ühe öö seiklusteks, edasine kokkusaamine seksi eesmärgil hakkab juba armastussuhet õõnestama.
Kui ma armastan kedagi sügavalt, näen ma sadu põhjusi tema armastamiseks. Kui keegi teine on samuti tasse armunud, siis ma saan tast aru. Ma ei ole üllatunud, see on isegi mingis mõttes loomulik - see tüdruk on ilus ja eriline ja hea, ma ei saa olla ainus kes seda kõike näeb. Meid ühendab armastus ühe ja sama tüdruku vastu, seega on meil palju ühist ja kui kummalgi meist pole kalduvust omanditaotlustele, saaksid meist ka head sõbrad. Kõik sõltub tüdrukust. Ta oleks minuga juba tugeva suhtega seotud, meie vahel oleks midagi erilist. Aga inimese armastus pole kindla mahuga, see on piiritu. Sügava ja võimsa tundemaailmaga inimene suudab armastada mitut moodi. Kui meie suhe jääks oma sügavuselt ja loomult samaks, ent tüdruk jagab armastust ka selle teise tüübiga mingis veidi teises vormis, ei tohiks ma selle vastu olla. Niikaua kui meievahelist sidet see ei nõrgesta ja me oleme ausad ja avameelsed.
Sama oleks kui mul oleks kaks (või rohkem) tüdrukut. Inimese iseloom ja sisemaailm on niivõrd mitmekülgne, et kaks inimest ei suuda üksteisega siduda lõpuni. See on see asümptoomiline lähenemine, millest Helle-Mari oma blogis kirjutas. Inimene võib luua imepärase sideme teise inimesega, sõltuvalt nende isiksustest, ent samas on ta võimeline looma ka teistsuguse imepärase sideme kellegi teisega põhinedes teistel isiksuse olemuse külgedel, mis on sarnased selle teise isikuga.
Samas ma kardan, et taolist situatsiooni ei kannataks keegi meist välja. Me oleme armukadedad ja paranoikud. Pealegi ei tea ma armastuse tõelisest olemusest palju, mu jutt on teadmatuse vili, kõigest teooria ja kõigest üks mõte.
Armastus pole mõte, vaid midagi palju suuremat.