Kui ma olen kurb, on mul hea. Melanhoolia on magus. Enesehaletsus on soojalt valus. Ja kurbuses on puhtad emotsioonid. Emotsioon, mis viib mu pisarateni, on puhas ja võimas.
Inimene pole ainult see lahe metalist või skater või klubitaja või mis iganes imago, mida me endale loome. Me hoiame sest imagost kinni, mõistes hukka neid asju, mis sellega kokku ei lähe ja häbenedes osa iseendast. Ma häbenen tunnistada, et tglt mulle väga meeldib ABBA Dancing Queen. Ma häbenen tunnistada, et vahel olen väga emo, et vahel olen seasarnane primaat, et vahel pean kõiki teisi inimesi vaenulikeks. Ma häbenen juba praegu seda kõike kirjutada, enamus "lahedaid" inimesi peaks seda teksti oma imago tõttu rumaluseks. Aga ma olen inimene ja ma olen fcking rohkemat kui lihtne... ma isegi ei tea, kes ma olema peaks - pothead? hipi? ei oska ühtegi terminit leida.
Ma võin vabalt nelja-aastase tüdrukuga kodu mängida või purskkaevus hullata või kuulata Vennaskonda ja end noaga lõigata või möllata metali saatel ja karjuda või nuusutada lille ja naeratada unistavalt või vehkida mängupüstoliga ja mängida sõdurit või naerda kellegi rumaluse üle või trance'i saatel tänaval karvasega kakelda. Ma olen inimene ja vastuvõtlik kõigele.
On palju asju, mida ma ei tee, sest kardan, et see on "uncool" ehk väljaspool tartu noorte subkultuuri norme. Meil on tglt päris palju paika pandud norme. Nii erinevates seltskondades kui ka ühes inimeses eraldi. Ühe jaoks on ebameeldiv musta nahka kandev pikajuukseline, teise jaoks kätega vehklev kiilakas ja need on vaid kõige pinnapealsemad suhtumised.
Ma näen kiilakat tüüpi kaifimas lugu Marie Under N*s Oblikate Vahel ja pean teda automaatselt stereotüübiks, kes pole õige isik. Aga kui veeta aasta koos temaga, võiksin ma öelda, et ta on üks kõige paremaid inimesi üldse. Ka tema mõtleb surma üle, ka tema rõõmustab oma õe pulmapäeval, ka tema hoolib kellestki ja ka tema kardab vahepeal. Inimese mina pole rahvus, sotsiaalne staatus, dresscode või kõnepruuk. See on näitemäng, mida me korraldame. Seda näitemängu ei tasuks tõeks pidada.
inimene on inimene.
20070216
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

3 comments:
inimesed sildistavad kõike ja kõiki. pannakse raamidesse, millest justkui üle astuda ei tohi. aga tohib ja peabki ja astutaksegi, ka Nemad astuvad, kes sildistavad teisi. mina üritan mitte sildistada teisi ja iseennast, võib-olla ainuke nimetus, mis ma endale annan, on minu nimi.
häbened oma mitmekülgsust?
imidži põhjal kujunevad eelarvamused inimeste kohta keda isegi ei tunne. eelarvamused on ohtlikud imidž ise mitte. subkultuurid tekivad sarnaste huvidega inimeste gruppidest...häbened oma mitmekülgsust?
imidź on samuti ohtlik, kui seda liialt tõsiselt võtta. igasugune imidź on tõelise isiksuse kärbitud variant, alati on inimesel omadusi, mis imidźisse ära ei mahu. ei häbene mitmekülgsust, imidźite pidamine paneb aga inimest häbenema imidźist väljajäänud omadusi.
Post a Comment