yawn, Paul

Nägin just unes, kuidas sõitsin kahekorrulise bussiga linnast alla.
Jah - et mitte kelguga mäest alla, vaid bussiga linnast alla. Taavi juhtis, Miina oli ta kõrval ja ma olin katusel. Ta sõitis Kalevi tänaval kesklinnast babtisti kiriku poole vastassuunavööndis metsiku kiirusega ja ühel hetkel keeras nii imelikult, et me lihtsalt lendasime õhus ja majade vahel allapoole. Vahepeal tõusin ma bussi otsast lendu, libisesin maas ka ja siis jooksin ja hüppasin uuesti bussi katusele. Ja siis helises äratuskell...

Siis ma nägin, et olen väike must ussike, kes kassi kõhu all vingerdab. Kass oli kurja nõia oma ja ma peitsin end kassi alla, et nõid mind ei näeks. Tegelt oli uss ainult väike käe osa minust, ülejäänu mu kehast oli nähtamatu ja hõljus ussi kohal. Ja siis helises äratuskell...

Siis ma nägin pidu, mis oli täis siukseid... kahtlasi tüüpe, kel kõigil peas Saku Rocki mustad pearätid. Nagu oleks mingi raske gäng. Paljud tulid ülbelt minu juurde, aga siis patsutasid õlale ja surusid heakskiitvalt kätt. Ma olin vist kellelegi eelmine öö midagi head andnud.
Ja siis helises äratuskell...