Art

Kõrgeim kunst inimeste saavutuste hulgas on film. See pole teater, see pole raamat, see pole muusika - see on film! Kunst on elu kujutamine ja elulise kogemise-kogemuse pakkumine selle jälgijale. Muidugi, kõik on visuaalne (peale muusika), ent läbi silmade antakse edasi midagi, mida kogetakse sügaval sisimas, see kogemine paelub kogu hingespektrit.
Ma just äsja lõpetasin Little Miss Sunshine'i vaatamise ja olen ekstaasis. Ma pole elu sees varem midagi nii võimsat kogenud. Mu kindel lemmik edaspidiseks, kuni midagi paremat leian. Filmis suudan ma paremini tunda ühtsust, lähedust ja arusaamist teise inimesega kui ühegi pärisinimesega. Ma lähtusin terves filmis onust, sest suutsin kõige rohkem empatiseeruda temaga. See vaikiv vend on liiga hardcore... Aga terve filmi vältel tajusin ma ka teiste inimeste elusid, nende sarnasusi ja, veel enam, erinevusi minuga. Mu lemmik ses filmis oli tüdruk. Temaga ei samastunud ma nagu teise isikuga, vaid suutsin täielikult tema asemele tuua iseenda poisina (va arvatud kogu see beauty contest, see pole mehele võimalik). Ja kõikidele küsimustele filmisolnud probleemidest tõin ma oma arvamuse ja nägemuse välja sest poisist - mida tema oleks mõtelnud. See film viis mind kokku mu lapseliku minaga ja ma avastasin, et just sellest tunnetusest võtan ma oma suhtumise ellu.
Pole olemas kõrgemat kunsti kui on Little Miss Sunshine...

Ainus kunst, mis võib jõuda samavõrd võimsa kogemiseni, on raamatu ja muusika ühend. Ent muusika meeleolu ja kogu olemus peab omama analoogseid elemente, millest koosneb ka raamat, nii et taolist kooskõla leida (või veel enam, luua!) on äärmiselt raske. Ma olen leidnud ainult ühe taolise kunstiteose, selleks on Jüri Tuuliku jutu Leu ja Metallica loo To Live Is To Die ühendus ning seegi on tglt nõrk kooskõla - lugu on liiga lühike, kordav kuulamine lugemise juurde pole niivõrd hea kui oleks mõni pikk laul.

Tglt ma ei taha öelda, et pole olemas midagi kõrgemat. Kindlasti on, aga ma pole ise kohanud midagi paremat, nii et automaatselt eeldan seda ning ei suuda kiita midagi niivõrd võimsalt ilma ülivõrret sisse toomata. See on piisava sõnadepagasi puudumise süü. Liiga palju on mõtteid, mida ei suuda sõnadesse viia, peab tõesti uusi sõnu hakkama välja mõtlema. Kuidas verbaalselt kirjeldada sõna, kui ei saa millelegi sõrmega näidata ega näiteks tuua? Kui kirjeldamisel kasutada mõnda muud mõistet veel, on juba sügav oht, et kuulaja mõistab selle all midagi muud kui seletaja. Aga film suudab taolisi mõtteid edasi anda, luues tüüpsituatsioone. See on mõtete jagamine kõrgemal tasemel.
Film võib olla tuleviku keel, sophisticated communication system.