pseudoteaduslik analüütika

Teatud teo kordasaatmiseks on olemas kolmeastmeline hierarhiline väärtuste süsteem, mida mööda alla liikudes on võimalik vastata küsimusele "kas ma nüüd teen seda või mitte?"

1.Pole mõtet.
Mõte, eesmärk, siht. Peamiselt intellektuaalsetele väärtustele rõhuv küsimus, näitab mõistusele antud teo olemuse tahke, sõnastab-kinnitab teo paigutuse üldises universaalses eksistentsis ning seeläbi seletab ka tema tõelist väärtust, asetust ja funktsiooni väliskeskkonnas ja lõpuks annab aimu teo mõjust indiviidile endale läbi erinevate spekulatiivsete tulevikuvaadete.

2.Pole vajadust.
Vajadus kui indiviidi enda suhtumisest mitteolenev väärtus. Võib kujutada nii füüsilist-vaimset sõltuvust, bioloogilist paratamatust kui ka ühiskondlikke-ametlikke kohustusi.
{Mina isiklikult teist punkti põlgan ning teod, mille täitmiseks lähtun vajadusest, teen suurima tülgastusega (mitte et ma suhtuks igasse antud valdkonda kuuluvasse teosse tülgastusega - lihtsalt tülgastus on suurem kui teise kahe valdkonna puhul).}

3.Pole soovi.
Kui esimene käsitles intelligentset väärtust ja teine (personaalsel tasemel) füüsilist väärtust, hoiab viimane ülal emotsionaalset tungi. Teo kordasaatmiseks pole vaja loogikat, piisab pimedast ihast ning teadmisest, et antud akt on subjektiivselt meeldiv.

Tegu, milles on ühinenud kõik kolm väärtust, haakub kogu meie maailma elementidega tervikuna ja seeläbi on ka kõige täisväärtuslikum akt. Akt võib endas kanda vaid üht väärtust kui ka omada erinevaid kombinatsioone. Eelistused neis kombinatsioonides sõltub isiksusest ning neid eelistusi saab ka kahtlemata viia kokku inimese psühholoogiliste karakteristikutega.
Saada lahti igasugustest väärtustest oma tegudes on tee vabanemise poole, sellega kaasneb Nirvaana. Ent samas, aktid, milles pole ühtegi kolmest väärtusest, jäävad indiviidil 99% juhtudest korda saatmata.