Kunagi laius linn Eufrati ääres. Nad kutsusid seda Jumala väravaks ja kummardasid Mardukit. Tema, kes ta oli nelja silma ja kõrvaga ja kellele neli tuult ennast väiksena mängimiseks anti. Särav teemant keset kaootilist Mesopotaamiat, mis kord tõusis ja siis jälle langes. Selle kuningas on ülbelt kamandanud tervet Lähis-Idat ning selle kuningas on ka kerjuse kombel palunud Egiptuse vaaraolt endale egiptlannast orjatari, keda oma Egiptuse kuningannaks kutsuda. Koledused, mida tema vastu korda saadeti on vaid võrreldavad koledustega, mida ta ise teistele põhjustas. Seal lahkus elust Makedoonia Aleksander ja pärast surma aeti linna rahvas ära Seleukiidide linnu ehitama, nagu kunagi olid nad ise teinud Kaanani rahvaga.
Ja nüüd on seal linnavaremete ja ülesehituste vahel USA sõjaväebaas, mis on teinud palju kahju, lammutades seal ehitamaks kopterite maandumisaluseid ja parklaid suurtele veokitele. Valus on sellest mõelda.
No comments:
Post a Comment