Let me paint the picture for you...

Minu vastus küsimusele: "Kui sa saaksid minna ajas tagasi kaheks aastaks mingisse perioodi, mis aasta sa valiksid?"

Ma valiksin ligikaudse aasta 275 e.Kr. Hellenismi periood, mida paljud õpetatud inimesed peavad millegi pärast languse ajaks, ent uurime lähemalt, mida kõike me sel aastal saaksime näha.

Alexander Suur on ammu surnud, tema surmale järgnenud ohtlik (ent ääretult seiklusrikas) faas on samuti juba möödanik ning uued jõukeskused ja kuningriigid on antiikmaailmas välja kujunenud. Suur kreeklaste väljaränne, millele Alexander aluse pani, on samuti möödas ning Kreeka, kus veel 20 aastat tagasi oli rahvastiku puudujääk, on kosunud. Kreeka kogukonnad on levinud üle terve antiikmaailma ning kreeka keele oskusest piisab kõikjal rändamiseks.

Itaalias me näeme Rooma vabariigi kõrgperioodi, alles hiljuti on plebeid patriitsidega saanud võrdsed poliitilised õigused. Sõdades samniitidega on nad loobunud kreeka faalanksist ning Rooma kaks leegioni on juba lõpetamas Itaalia allutamist. Selsamal aastal lahkub ka Pyrrhos Itaaliast ning järgneva kümne aasta jooksul langeb terve Itaalia Rooma hegemoonia kütkeisse.

Ühtegi Puunia sõda pole veel toimunud, Kartaago on oma võimsuse tipul. Meil on võimalus seilata Kartaago linna endasse, kus on antiikaja üks kõige suurem ja ilusam sadam. Sealt lahkuvad foiniikia laevad sõidavad kõikjale, kuhu soovi on - Punasest merest Britannia saareni.

Kreeka on ilusam kui kunagi varem. Kuigi Teeba on hävitatud ning Sparta militaristlik ühiskond on närtsinud seisab Ateena linn ikka. Viimase 200 aastaga on Ateena akropol sõjaväelisest kindlusest muudetud ümber suursuguseks kultuskeskuseks, täis valget marmorit. Seal saame me ka rääkida juba vana ja targa Epikurosega aatomitest, õnnest ja Universumist. Me saame reisida Delfi oraakli juurde, uurimaks välja jumalate soove. Sealt võime jätkata reisi Olympose mäele, sest suur Zeusi kuju lausa nõuab enda imetlemist. Kreeka maailm laieneb edasi suures Makedoonias, mis on täielikult omandanud kreeka ilme.

Edasi võime me reisida Väike-Aasiasse, Efesosse. Artemise tempel on juba kord põletatud Herostratuse poolt, ent uuesti üles ehitatud. Sealt edasi seilame aga Halikarnassosesse nägemaks suurt mausoleumi. Ent Egeuse merega pole me veel lõpetanud, nüüd me seilame mu lemmiklinna, Rhodosesse. Suur kaubandus- ja merelinn, tema laevad hoiavad oma kontrolli all terve Vahemere idaosa, nii et seilates ei pea me ka piraate kartma. Vaid kümmekond aastat tagasi sai siin valmis suur Heliose koloss.

Rhodosest seilame me edasi Antiookiasse, Seleukiidide pealinna. Efektiivsed Pärsia teed lubavad meil ohutult, mugavalt ja kiiresti liikuda ringi Lähis-Idas, kus oma rikkustes veel pesitsevad Susa ja Babüloni linnad. Seal saame me arutleda preestritega Zarathustra olemuse üle ja ratsutada mööda Pärsia kiltmaid, ent päris Indiasse enam minna ei soovitaks - see tee pole ohutu.

Parem on lõpetada oma tuur Egiptuses, kus peale püramiidide on uueks vaatamisväärsuseks Alexandria linn. Siin on suur raamatukogu, kus meil on ligipääs kõikidele suurtele antiikteostele. Raamatukogus töötavad ja seda juhivad oma aja suurimad mõtlejad ja filosoofid. Nad oskavad meiega pikalt rääkida isegi Sokratese mõtetest, rääkimata siis Platonist või Aristotelesest. Ning muidugi on siin ka värskelt valminud Pharose tuletorn. Alexandriast peame me lahkuma vastu ööd, et näha, kui kaugele ta lõõm paistab. Nii lõpeb meie tuur...

Oluline selle kõige puhul polegi mitte nii väga see, et kõik maailmaimed olid püsti, vaid selle aja üldine avatus ja värvikirevus. Enne Alexandri vallutusi olid antiikmaailma riigid palju kinnisemad ning reisimine õnnestus vaid vähestel. Hellenismiga tuli justkui suur kultuuride segunemine ja omavaheline läbikäimine, suur rahvaste kevad. Oluline on ka see, et me oleme siin just selle perioodi alguses, kui see kõik inimestele endilegi uus ja värskendav oli.
Tähtis on ka poliitiline värvikirevus, kreeka linnriikide ja kuningriikide omavahelised sõjakesed ning jõuvahekorrad, mis on huvitatuse seisukohalt üliolulised. Multikultuursusele lisandub multiriiklus, mis riikide kodanikele annab juurde teatud iseteadvuse. Rooma vallutustega see kõik kadus ning kogu see maailm muutus palju igavamaks.