päeva jätkuks

Hihii. Mul ripub nagis Sassi jope, mida ma pole veel jõudnud tagasi viia ja Toits (ema abikaasa) arvas, et ma peidan toas tüdrukut. Smugeldasin sisse. Kapi taga praegu. Koristab. Võib-olla hiljem ühineb minuga, et biitleid kuulata. Mulle meeldib nende tüüpide lauluviis. See on erakordne ja päris out of the ordinary. Paneb aru saama, kuivõrd piiratud-ühetaolised on teiste artistide lauluviisid ja kuivõrd jäävad need alla biitlitele.

Tänases Võta või Jäta mängus on minu number 14.

Väljas mängib üks noorsand (või tüdruk, ma lihtsalt ei saa aru!) üksi jalgpalli. Päris osavalt, lööb õhust otse vastu äärekivi valli. See paneb mind mõtlema, et ta on poiss (päris seksistlik ja eelarvamuslik vaatepunkt ju). Ja ta kannab kogu aeg kapuutsi (hoody). Aga samas on tal pikad blondid juuksed. Tüdruku lõikega.
Ta lööb palli ja vaatab kogu aeg ringi. Väga hiljuti siia kolinud, ma arvan. Ja nüüd käib väljas, ootab-otsib uusi sõpru. Paneb mind mõtlema, et kui ma väiksena palliga väljas käisin, siis ma mängisingi ükski, nii et ei otsinudki sõpru, mul oli muidu ka hea. Ja mõned tulid ise (sama mängusein, kuhu vastu sai palli taguda) ning siis mõnda aega väiksena oli mul ka tänavasõpru. Aga see ei kestnud kaua, peagi hakkasin rohkem süvenema kooli ja sealsesse seltskonda. Käisime kogu aeg peale kooli kõrvalasuvas lasteaias kulli mängimas. Paljud olid ise seal lasteaias käinud. Ja ükskord jäime vahele, siis kirjutasid kohalikud kasvatajad meile päevikutesse märkused ja rääkisid hukkamõistvalt, et koolilapsed peaksid juba veidi targemad olema. Rumalus. Kui laps soovib tühjas lasteaias (väliaias) ringi joosta, miks peaks teda keelama? Kui nüüd mõtlema hakata, polnud need kasvatajad seal üldse eriti inimlikud.

Sass on mu sugulane, aga tegelt on ta mu sõber. Me kasvasime hällist saati koos üles, elasime ühes ja samas keskkonnas, kaaslased. Kuniks ta Tallinnasse läks. Aga suvel olime ikkagi koos. Temaga on mul kõige pikem sõprus olnud ja ta on üks lähedasi sõpru siiamaani. Mul on hea meel, et keegi selline mul on.