Marsruut: Jaan-Peeter-Friedrich-Oskar-Mihhail-Oscar&Eduard-Karl-Willem-Alexander-karu(?)
Jõgi on lahti, vaid ääred on jääs. Kaks parti ujusid vastuvoolu minuni ja kui ma liikusin edasi, keerasid ka nemad ümber ja tiirlesid vooluga kaasa (tehes ringe, keereldes).
Mu kiirus on 60, väga libedates kohtades 40.
Täna on ehk just see ilm, mille tõttu mõned peavad talve oma lemmik aastaajaks.
Maa ja taevas on valge, puutüved on mustad ja oksad on kristalselt valged. See must-valge maailm meeldib mulle.
*õhtune juurdekasv*
Käisin Sassi korteris asju ajamas, tagasiteel ootasin bussi...
Õhtused valged puud musta taeva taustal on ka maagilised.
Bussipeatuses ajasin juttu ühe vanakesega, kes rääkis, kuidas tema ema kuskil peale sõda käis talvel jalgrattaga Mäksis/Äksis. Teed olid kinni, nii et ta sõitis mööda Emajõge. Kõik olevat korras olnud niikauaks, kui jõgi ei teinud käänakut. Siis ta kukkus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
mnjaa, siis oli jõest ikka see udu:D. aga seda oli ikka huvitav vaadata, kui kiiresti see peale tuli. nagu mingi paari minutiga umbes.
weird...
a selle udu tõttu vist need puud niisugused härmatised ongi
jap.
Post a Comment