Tammsaare kirjutas, et ajad on muutunud, aga inimese loomus on jäänud samaks. See annab kõikidele skeptikutele väga tugeva pessimistliku argumendi kõigi idealistlike ühiskonna reformijate vastu, olgu nendeks siis kommunistid või anarhistid või kes iganes (meil on uuel ajal ka uued visionäärid, näiteks The Venus Project). Varajaseimad sedasorti inimloomuse reformaatorid olid religioossed prohvetid. Usk ja kindla religiooniga kaasnev spirituaalne distsipliin kindlasti saab üksikisiku loomust uuele rajale viia, teda reformida. Kui aga kanda usk üle tervele ühiskonnale, siis ta jõud nõrkeb - seda me võime ajaloos korduvalt näha.
Ma kõrvutaksin religiooni anarhiaga - indiviidi tasemel võivad nad tunduda loomulikud, isegi ainuõiged, ja neil on tugev mõju meile. Looduse poolt dikteeritud ühiskonna reeglitega lähevad need aga liialt vastuollu, et eksisteerida oma algsetel ideedel. Nii nagu üks religioon kasvab oma mõju poolest mingile ühiskonnale lahustuvad ka selle ideed üha enam, et olla vastavuses sotsiaalse reaalsusega. Mis saaks kogukonnast, kui kõik võtaksid omaks Buddha poolt etteantud eluviisi ja terve rahvus hakkab munkadeks? Neil, kes järgivad mingit taolist ideoloogiat oma kõige algsemal ja "õigemal" kujul, on vaja tavaühiskonna tuge.
Aga Tammsaare ja tema mõttekaaslased (see idee pole tema avastus) eksisid mingis mõttes. Inimloomus areneb siiski evolutsiooni käigus miljonite aastate vältel (E pur si muove!). Me lihtsalt näeme niivõrd lühikest ajaperioodi, et ei märka muutusi. Võtkem seda kui järjekordset valdkonda, kus uus arusaam (teadus) võtab üle algelisema mõttesüsteemi (religioon).
Religioon annab inimesele hägusa vastuse koos ligidaloleva lunastusega. Teadus annab inimesele konkreetse, selge vastuse koos kättesaamatu lunastusega. Inimloomus muutub ja kindlasti täiustub, areneb pigem paremuse poole, aga niivõrd aeglaselt, et meie sellest osa ei saa.
Religioon annab inimesele hägusa vastuse koos ligidaloleva lunastusega. Teadus annab inimesele konkreetse, selge vastuse koos kättesaamatu lunastusega. Inimloomus muutub ja kindlasti täiustub, areneb pigem paremuse poole, aga niivõrd aeglaselt, et meie sellest osa ei saa.
5 comments:
Kas mungad mitte ei moodusta oma kogukondi ja ei eraldu põhimõtteliselt tervest tavaühiskonnast?
Lõpu poole on jah liiga vali, kui vaikselt oli siis suurt ei häirinud.
P.S Ma juurdlesin mõnda aega, et kuhu su kommentaari vastuse peaksin postitama, kas enda või sinu viimase postituse alla, pole siiani kindel kas ma õigesti otsustasin.
eks mõlematpidi oleks õige olnud. ma ei ole varem sellest mehest mitte midagi kuulnud, aga... see mees mõjutas mind seesmiselt juba oma esimeste sõnadega ja mul on suur huvi lugeda tema arusaamade kohta. mulle tundub, et kogu selle muusika lisamine läheb suures osas vastuollu tema sõnumi sisuga, just sellepärast on see väga häiriv.
mungad moodustavad kogukondi, mida peavad üleval kloostri läheduses paiknevad külad. nii jagunevad usklikud kaheks - tõsised usudistsipliini järgijad ning tavalised inimesed, kes võtavad usu üldised põhimõtted omaks, aga jäävad oma endise elu juurde ning oma igapäevaelu vilju jagavad munkadega, neid teisi on alati rohkem olnud.
My bad, mul oli koolist meelde jäänud lihtsalt, et mungad kasvatavad oma toitu and shit, aga praegu wikipediast lugedes tuleb välja, et buddha mungad käivad jah teistelt süüa võtmas. Kusjuures selle süsteemi muutmiseks ei ole tõenäoliselt palju vaja, ma ei usu, et buddistidel midagi 'porgandite' kasvatamise vastu oleks.
Kunagi r22kisin yhe vanema daamiga ja ta v2itis nii.
N6ukogude ajal oli p6randaalune ristiusk v2ga tugev ja j6uline. Ka uue vabariigi algusaastatel olid kirikud t2is. Kuid siis varsti kristlased avastasid, et neid enam ei taga kiusata riigi v6imu poolt. Kadus 2ra p6nevus ja samas m2ssav tunne millegi vastu v6idelda. Nyyd on siis j2lle kirikud tyhjad...
vot selline lugu
Post a Comment