Laisaks jäänud, mõtted vajunud ära elustiili muutustest,
stiimulite puudumistest, hingenäljast ja mõistukõrbest,
toit soolaga jäetud ilma vürtsist ja vürts söödud toiduta,
kantud unne läbi rutiini või kaose, ootamas küsimust:
miks miski ei räägi minuga? Kust leida taas seda... olulist.
Kus on Jerl? Mida kirjutab Reimo? Millest vaikib mu enda
meel ja miks on sõel visatud nurka?
Kasvuenergia ootab, et ületataks pingutuse sein ja toodaks tagasi joovastused.
Kas ma räägin praegu üleskasvamisest, täiskasvanute maailma sisenemisest?
Kas me näeme veel koidikut?
skip to main |
skip to sidebar
Now that we've learned to play with fire
No comments:
Post a Comment