juunipööre

Igal aastal toob mai viimane nädal ja juuni esimene mulle pistelisi elevuse laineid ja hetkelisi erkuseliblikaid kõhus. Ja seda kõige suvalisematel hetkedel ühegi näiva põhjuseta. Olen istunud mõnda aega laua taga ja õppinud ning siis võtan kätte sigareti ja hakkan tõusma, et minna rõdule - *flutterings*. See pole seotud ei soojade ilmadega ega minu sünnipäevaga. Mõte, et algab suvi, ei põhjusta seda iseenesest. See on minu enda keha ja mõistus, mis on 22 aastaga õppinud, et juunikuu toob kaasa muutusi mu elus. Muutused!
Varem tähendas see kolme kuud Abrukal elamist. See on tähendanud peaaegu nelja kuud Ameerikas elamist ja reisimisi igale poole, Venemaalt Taanini, või näiteks treeninglaagreid või tööd. Need muutused toimuvad ruumis, ajas kui ka atmosfääris, miljöös. 7ndas klassis käisime me ekskursioonil Peterburis, kus me kaks ööd mängisime hotellis hommikuni malet. See oli vapustav kogemus. Mõned jõid siis juba alkoholi, aga mul polnud veel seda vaja, ma olin joobes sellest tundest - see vabadus olla öö läbi üleval ja see imeline leid: seltskond kes suhtus malesse sama hullumeelselt kui minagi.
Areng ja kasv, tripid ja reisid ja olemised. Need suveleitsakud sosistavad meile muutustest. Keegi meist pole sügiseks enam seesama, kes ta on praegu.