mul oli võimalus kasutada shortcut'i, nagu Sa mind ühes avaras pargis tegema ergutasid, aga nüüd on mul hea meel, et ma ei kasutanud seda. mitte keegi ei näidanud näpuga - iseenda käte ja labidaga kaevasin ma aardekirstu välja. ja jällegi - mu süda pumpaks justkui tśillikastet kehasse iga kord, kui ma leian uue eksponendi, mis meid veel enam lähendab. ja silmi suureks ajav elevus tabab siis kui tunnen kuidas see uus avastus jälle laiendab ja täiendab pilti Meist mu vaimusilmas ja peeglis.
kas poleks mitte ilus, kui armastus ongi nagu asümptootiline lähenemine ruutfunktsioonis? x-kiir läheneb y-teljele, ent nad ei saa iialgi kokku. selle asemel nad aina lähenevad üksteisele ja tõusevad kõrgemale ja kõrgemale. nii sugeneb suhtesse lõpmatus, mis pole hirmutav, vaid rõõmustav - keha, hing, süda ja mõistus tahavad teist poolt üha lähemale endale ja iga kallistus täidab nende soovi.
kas poleks mitte ilus, kui armastus ongi nagu asümptootiline lähenemine ruutfunktsioonis? x-kiir läheneb y-teljele, ent nad ei saa iialgi kokku. selle asemel nad aina lähenevad üksteisele ja tõusevad kõrgemale ja kõrgemale. nii sugeneb suhtesse lõpmatus, mis pole hirmutav, vaid rõõmustav - keha, hing, süda ja mõistus tahavad teist poolt üha lähemale endale ja iga kallistus täidab nende soovi.
No comments:
Post a Comment