20071111

äike-päike-suvi-ja-kaunid-ilmad

See on veider kuivõrd palju lapsepõlvemälestusi mul viimaste päevade jooksul on peast läbi sähvatanud. See kõik sai alguse vist reedel või neljapäeval kui ma keset tööd jäin mõtlema pudeliloole, mida mu isa mulle väiksena laulis. Üllataval kombel otsisin ma samal õhtul ta arvutist niisama eesti laule ja ta näitas selle mulle kätte.

See oli nii kurb lugu kui ma väiksena kuulsin... Ma küll ei nutnud selle pärast, aga mu nelja-aastane mõistus tundis talle nii kaasa.

Taarapunkt tegi uksed lahti kümme null null
saba lõpus seisma jäi, mis oli tõesti hull
pudelitekoorma all kõik seisjad ägasid
tihti vahetasid kätt ja selga sügasid

Kõlisesid kopikad seal vastu letipuud
avameelselt naeratasid pudelite suud
rivistusid kastidesse nagu sõdurid
ja ei olnud nendel enam mingeid muresid

Üksi nurgas pimedas üks rummipudel seal
hüljatuna konutas, paks tolmukiht tal peal
tehtud oli tema töö, nüüd tarbetu ja kurb
ootas millal saabub talle pudelite surm

Meenutas veel päevi kuldseid, kuldset rummi täis
riiulil ta teiste kõrval helkis, uhkust täis
teda nõuti, teda viidi, joodi tilgatuks
suletud nüüd tema ees iga maja uks

Tuleks keegi mutikene, korjaks üles ta
villiks maitsva mahlakese sisse käärima
kuid kes märkab tolmund nurgas kurba pudelit
kedagi ei tõmba enam tema uhke silt


Pärast seda tuli nii palju teisi ka. Mul on kogu aeg mõtteis üks śokolaaditahvel, mis mulle kuueaastasena toodi ja mida ma hoidsin kaks nädalat kui varandust, süües iga päev väikse-väikse tüki. See lebas mul toa keskel, laua all oleva resti peal. Punast värvi. Saksa kanalitelt reklaamiti seda ja siis ma mõtlesin et nii hea... Ja siis me mängisime Sassiga mängu, et kui tuli mingi reklaam mänguasjadega, siis pidime hüüdma "tahaks!" või kui oli midagi väga lahedat siis "tahan!". Tavaliselt olid need mingid autod ja stuff, aga millegipärast ma oma lapseajus salaja sosistasin tüdrukute nukkude reklaamide ajal ka seda...
Võitsin kunagi mingi laste jalgrattavõistluse. Sõitsin kolmerattalisega ja võitsin kaherattalise. Esimese sõidu puhul ei keeranud ma mitte kurvis lähedalt vaid sõitsin tee keskele ja tegin nelinurkse ringi. Siis ema soovitas, et järgmine kord hakka kohe keerama ja nii võitsingi.
Jne.




Riigikogus on üks kapp
ja kapi peal on vapp.
See vapp on tehtud papist
ja papp on võetud kapist.

-Joel Dahl

3 comments:

Anonymous said...

Tahaks!Tahaks!Tahaks!
Seda Matteli sinist värvi mudelautot, mis liikudes tegi põrinat. Aaa, veel parem- need ninja kilpkonnad.

Tahan!
Oh seda kadedust- seda va kunagist telekamängu, mida kunagi sinu juures iga nädalavahetus mängitud sai. Ai mihuke ajaviide see oleks!

Tegelt, veel enam- tahaks hakata kevadel Neeruti maja ehitama. Mis arvad, Pelle, kas on jaksu ühe projekti juurest koheselt teisele hüpata? Minul ju oskusteave puudub, küll aga pakuksin väsimatuid töökäsi:)

Anonymous said...

Ehitama, ehk siis renoveerima või nii: mädand lauad ja kõik see muu. Nädalavahetustel sõda ei peeta, õpinguid vast ka?

pellet said...

Oli jah hea plaan...