Ühel septembrikuu päeval 1463 kohtusid Brügge linnas esimest korda kaks suurt isikut. Külastaja rollis oli Anjou' Margaret, hiljuti Inglismaa troonilt tõugatud kuninganna, koos oma poja prints Edwardiga. Võõrustajaks oli Burgundia hertsogi Philip'i poeg, Charolais' krahv Charles. Olles mõlemad oma ajastu ühed kõrgeima aristokraatia esindajad oli neil väga kindel arusaam etiketist ja enda isiku väärtusest neid viisakusi täites.
Söömisele eelneval käte puhastamise tseremoonial üritas Margaret näidata üles soojust ja poolehoidu öeldes Charles'ile, et tema kui kõrgeltsündinu ja võõrustaja peaks pesema oma käsi pesukausis enne teda ja ta poega. Charles aga keeldus kategooriliselt, seletades, et hertsogi pojal pole sünnis pesta koos kuningapojaga.
See intsident oleks äärepealt tekitanud suure diplomaatilise kriisi. Burgundia õukond töötas energiliselt tegemaks kindlaks et ükski osapool solvatud ei saaks. Burgundia hertsogile endale - kaugel eemal Prantsusmaal - saadeti kiri intsidendi kirjeldusega ning tema nõustus oma poja käitumisega ning leidis, et Charles oli seisnud hästi Burgundia au eest. Margaretile oleks aga see intsident võinud saada saatuslikuks veaks, mis oleks ta jätnud täielikku poliitilisse isolatsiooni ja vaesusesse.
See on üks paljudest peatükkidest Anjou' Margareti elust. Tema, kes ta on (koos terve oma ajastuga) üks ajaloo kurvemaid näiteid inimkonna poliitilise võimu isekusest, lapsikusest ja puhtast rumalusest.
skip to main |
skip to sidebar
Now that we've learned to play with fire
No comments:
Post a Comment