Pole vahet, kas ma mängin arvutimängu, vaatan telekat või vahin arvutist sarje ja veedan aega netis - kõik need on ühtemoodi uued ja tühjad asjad. Enamus meist tegelevad vähemalt ühega neist kolmest ning kes hoiab oma vaimu sest eemal, on parem inimene kui meie. Neid ei risusta see saast ja surm mida see meeleseisund tegelikult on. Enamus inimesi ei ole minuga nõus, ja mis nad vastavad? Et neile meeldib see puhkeseisund... täieliku tegevusetuse seisund - tuimus, soojus, pehme mugavus, tsirkus silme all tähelepanurongi ohjes hoidmas. Minu hinnang sellele on erinev kui neil. Teised ehk ütlevad, et ega see tõesti väga hea asi pole, aga minu hinnang on siiski liiga... nagu prohvetitel kunagi religiooni suhtes - ekstreemne, fanaatiline. Aga ma saan aru ja tajun selle seisundi täielikku lootusetust. See ei too minus esile midagi, mida ma võiksin hinnata kui enesele väärtuslikku või väärikat.
Perse see suitsetamise mahajätmine, see pole üldsegi mitte sama kahjulik harjumus kui see. Kummast lahtiütlemine on raskem, eh?
20110416
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

1 comment:
lõpuks ometi midagi mõistlikku. vana tobu oled.
Post a Comment