of the origin...

Saja-aastases sõjas tõi inglastele edu nende pikad jugapuust vibud, longbow. Ingliskeelne väljend tol ajal jugapuu vinnastamiseks oli plucking yew. Inglismaa kuningas Henry V oli otsustanud taaselustada sõja Prantsusmaaga ja maabus suure väega. Enne Agincourt'i lahingut vaatasid suures ülekaalus olevad prantsuse väed väsinud inglasi ja mõnitasid neid.
Nad näitasid inglastele rusikasse surutud käe keskmist sõrme. Ent see polnud veel vulgaarsus, nad lihtsalt näitasid, millest nad vangilangenud inglise sõduri ilma jätavad (vibu ei saa vinnata ilma keskmise sõrmeta).
Prantslaste kaotus oli täielik. Võidukad inglise sõdurid aga näitasid kaotajatele nüüd aga ise keskmist sõrme, hüüdes "See, we can still pluck yew!"
Aja jooksul on sõrm jäänud, p aga asendus f-iga ning sõna yew hääldus on niikuinii sama mis you.


Kuskil kaks kuud tagasi oli tühjaks saanud mu enda ostetud Cricket. Kui see oli läinud, ei leidnud ma enam kuskilt neid ja pidin leppima tavalise välgumihkliga. See oli elektriline ja tumerohelist värvi. See aga kaua mul ka vastu ei pidanud, pealegi oli õllepudeleid sellega väga tülikas lahti teha. Niisiis, kuskil kuu aega tagasi hoidsin ma endaga kaasas hoopis tavalisi tikke. Siis otsustasid Allar ja Mikk-Mait ühel õhtul tulla Ketsile külla rummi ja jääteega ning me veetsime päris mõnusa õhtu Ketsi pool rõdul (siis pidin ma veel kogu aeg neilt kahelt tuld küsima, sest mul olid tikud ka otsas). Järgmine hommik leidis Kets ühe tśäksi ja ta küsis mult, kelle oma see on. See oli ilus must Cricket, millel olid kaks banaanifirmade kleepsu peal. Mikk-Maidu oma. Ma võtsin selle endale, et talle tagasi anda. Nii sain ma nädal aega veeta rahus, endal Cricket olemas. Siis tuli õhtu, kus me Allari ja Miku ja Ivariga läksime Big Beni pokkerit mängima. Seal ma pakkusin Mikule ta jacks'i tagasi ning (nagu ma salamahti olingi lootnud) andis ta mulle vastu oma uue ja punase Cricketi.
Nii jõudis see punane asjandus mu taskusse ja on seal siiamaani.