20080102

HNY

Uue aasta tulles mõistsid mu silmad lõpuks ometi brutaalset orjust, mis pea et iga päev mulle silma on vaadanud. Sass kirjutas pikalt vabadusest, las ma siis annan oma väikse panuse teise äärmuse jaoks. Tema (ja ka kõigi teiste) kirjutisest jääb mulle mulje, et see vabadus on üks keeruline ja segane asi. Orjus on ses mõttes lihtsam küll. Küll me juba aru saame kui meist kord orjad on saanud.

Mind huvitab, kui paljud meie hulgast tegelikkuses said 31. detsembril ja 1. jaanuaril kodus puhata. Kui paljud meist tegelikkuses võivad kella viiest oma töökohast juba lahkuda.
Ja kui palju on neid, kes Rimides ja Selverites ja Statoilides ja bussi juhtides (jne) kella kümneni õhtul on oma toolide külge aheldatud. Me leiame, et see on üks ilus keskkond, mille me endi jaoks loonud oleme - me saame põhimõtteliselt kõike kätte olenemata kellaajast. Iga paari päeva järel sammun ma rõõmsalt poole kümne ajal pimedas poodi tooma süüa või juua või magusat. Ja mul on hea meel! Kuidas tavainimene ikka oma ostud tehtud saaks kui poed pandaks kinni samal ajal mil temal töö lõpeb. Ja kuidas ma ikka öösel kell üks veel kolm õlut joodud saaks kui poleks Herne poodi või Super Alkot.

Mind lihtsalt huvitab - kas need inimesed ei pea end ühiskonna orjadeks?
Sest mina küll pean

3 comments:

allar said...

christ, ega sa ei pea midagi tegema mida sa teha ei taha. osad asjad on sulle kasulikud lihtsalt. igaühel on õigus ühineda mõne squati või kommuuniga, kus elada harmoonias. samuti on igalpool igalühel on oma roll, loomulikult võib osasid nendest pidada ka orjuseks. aga siis on alati orjus olnud ja jätkub igavesti.
ja sassi sissekanne oli liiga pikk, nagu tavaliselt, et ma viitsiks seda lugeda.
nende sinu nimetatud inimestest rääkides võib vabalt mainida, et need kes selle valinud on, otsivad vastutusvaba ja lihtsaloomulist tööd ja need kes on seal sunniviisiliselt on piisavalt lollid, et midagi ette võtta, või kasvõi mõista, et nad elavad "orjuses", nagu sina seda nimetasid.

pellet said...

hihii, I guess I'm over-reacting

aga ikkagi!

:D

Anonymous said...

mina olen neeger, palgaori, tunnistan seda.

aga ma olen seda tahtlikult ja täiesti teadlikult.

kunagi plaanin küll korporatiivsest kuubikust välja hüpata, aga hetkel on see (petlik) kindlusetunne just see mida ma vajan, tean et olen sellest ajast selle ajani tööl ja saan just nii palju raha.